See tähendab suuremat kontrolli piiridel, kuid samaaegselt soovitakse nii-öelda usaldusväärsetele ettevõtetele teha piiriületamine hoopis kiiremaks. Sellesse nimekirja kuuluvatel ettevõtetel on tollikontrollis ja teenindamisel eeliskohtlemine, kiirem tollivormistus, väiksemad tagatised ja kiirem piiriületus Eesti-Vene piiril, rääkis tollikorralduse osakonna talitusejuhataja Kunnar Keres teisipäeval Haapsalus toimunud MTA strateegiaseminaril.
Samuti lubab amet hakata rohkem tegelema salasigarettide jaekaubanduse vastu, mis tähendab müügi takistamist avalikes kohtades nagu turgudel ja Internetis, tubakakoerte kasutamist, nulltolerantsi idapiiril ning konfiskeeritud sigarettidele impordimaksu määramist. Näiteks kasti sigarettide eest tuleb makse tasuda lisaks 1400 eurot.
Ka ähvardab maksu- ja tolliamet hakata teavitama tööandjaid, kui töötajad peaksid salasigarettide müügiga vahele jääma. "Üheks toetavaks meetmeks on alates 2013. aastast ka tööandjate teavitamine sellest, kui tema töötaja tabatakse salasigarettide veolt. Antud vajadus kasvas välja kohtumistest Ida-Virumaa suurettevõtete juhtidega, kui rääkisime neile, et tihti kasutatakse salasigarettide veol tööandjate vara. Samuti et töökollektiivi kasutatakse salakauba müügikanalina ning seda tehakse tööajast," rääkis BNS-ile tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koit.
"Kuna väärtegu viiakse läbi tööajal ja tööandja vara kasutades, siis on ettevõttel ka kaalukas huvi sellest teada saada. Seetõttu viisime peamiselt transpordiettevõtjatega sisse korra, mille alusel teavitame tööandjat, kui tema töötajalt on avastatud salakaupa. Teavitame suuremate koguste korral, kus on alust arvata, et tuuakse ka edasimüügiks või kui on isikul mitu rikkumist, siis ka väiksema koguse korral. Info edastatakse tööandjale alles siis, kui väärtegu on jõustunud ehk muutunud avalikuks infoks," lisas ta.
Alates 2013. aasta algusest on tööandjaid teavitatud 77 korral. Seda tehakse vaid juhtudel, kus on salakauba toomisel mingi seos tööandjaga. Paljudel juhtudel ei ole salakaubaga vahele jäänud töötavad isikud.
Salasigareti hind Eesti regioonides on järele jõudmas tavasigarettidele, see on kasvanud aastaga 1,8 eurolt 2,17 eurole, sellal kui legaalsete sigarettide keskmine on kasvanud 2,5 eurolt 2,65 eurole. Niinimetatud tühja paki uuringu järgi oli 2014. aasta lõpus mitte-Eesti sigaretipakkide osakaal 18,8 protsenti, 2012. aastal oli see keskmiselt 25 protsenti.
