18.07.2022 Esmaspäev
Müller: Saksamaa ei suuda järgmist talve ilma Vene gaasita üle elada
Saksamaa ei suuda järgmist talve ilma Vene gaasita üle elada, vahendas pühapäeval ukrainlaste meediakanal Unian Saksamaa Riikliku Energiavõrkude Ameti (BNetzA) juhi Klaus Mülleri hiljutist intervjuud väljaandele Bild am Sontag.
Klaus Müller
Foto: Christophe Gateau/dpa
Mülleri sõnul on hoidlad riigis 65 protsenti täis, kuid tarneid on vaja ka torujuhtme Nord Stream 1 kaudu.
"Gaasihoidlad on peaaegu 65 protsenti täis. See on parem seis, kui eelmistel nädalatel, kuid seda pole piisavalt, et talv ilma Vene gaasita üle elada," märkis Müller.
Ametniku sõnul sõltub palju Nord Stream 1 torujuhtme kaudu tehtavate tarnete kogusest.
Unian tõi välja, et juuni lõpus ilmus meediasse info, et Saksamaa võib puudujääki kogedes peatada gaasi ekspordi naaberriikidesse.
Suvine Euroopa juba kardab ajalooliselt rasket talve, sest sõda Ukrainas ja sellest alguse saanud energiakriis jätkuvad.
Venemaa energiavoog Euroopasse on nii Euroopa Liidu sanktsioonide kui ka Venemaa vastumeetmete tõttu märgatavalt kahanenud. Energiakriis muutub veelgi suuremaks, kui talveks energiavarustus täielikult peatub. See võib kaasa tuua elektritarbimise reglementeerimise ja elektrikatkestusi kogu Euroopas.
Eelmaitse sellest on saadud juba Saksamaal, kus Financial Timesi andmetel on muu hulgas piiratud basseinide kütmist ja sooja vee kasutamist.
Saksa peaminister Olaf Scholz ütles laupäeval, et riigi otsus taaskäivitada Vene-Ukraina sõjast tingitud energianappuse tõttu kivisütt ja naftat kasutavad elektrijaamad on ajutine meede ning valitsus on pühendunud kliimakriisiga võitlemisele.
Scholz avaldas kahetsust otsuse pärast taaskäivitada 16 fossiilkütuseid kasutavat elektrijaama ja pikendada veel 11 sellise jaama tegevusluba.
"Tõsiasi, et Venemaa brutaalne rünnak Ukraina vastu sunnib meid ajutiselt kasutama elektrijaamasid, mille oleme juba sulgenud, on mõru," ütles ta videopöördumises.
Scholz rõhutas, et Saksamaa on pühendunud kasvuhoonegaaside emissiooni netonullini jõudmiseni 2045. aastaks ehk varem, kui teised suured tööstusriigid. Samuti osutas ta hiljuti parlamendis vastu võetud pakettidele kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu.
"Tahame anda kliimakriisiga võitlemiseks endast kõik," ütles ta.
