Kui Eesti läheb tuleva aasta veebruaris üle minek Euroopa ühisele pankadevahelisele SEPA maksete standardile, tähendab see otsekorralduste kadumist ja sellega koos suurematele ettevõtetele miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid.
Ühtsete euromaksete piirkonna (inglise keeles Single Euro Payments Area, SEPA) standarditele üleminekuks peavad ettevõtted uuendama raamatupidamistarkvara. Võetakse kasutusele senisest pikemad üle Euroopa ühist standardit jälgivad kontonumbrid ja otsekorralduse asemel tuleb ilmselt hakata kasutama e-arve teenust, kirjutab täna Eesti Päevaleht.
SEPA-maksetele üleminek 1. veebruarist 2014 Eesti turul tegutsevatele ettevõtetele ja pankadele maksma miljoneid eurosid – ainuüksi Swedbank on arvestanud mitme miljoni eurose investeeringuga, ütles Swedbanki arveldustoodete arendusdivisjoni juht Olavi Lepp ajalehele.
"Meie pangana üritame hoida asja nii, et asjad vähemalt halvemaks ei läheks. EL-i eesmärk on soodustada piirideülest äritegevust, seega pikemas perspektiivis peaks ülepiiriline arveldamine lihtsamaks muutuma. Lisaks on turumajanduslik reaalsus see,et ükski kulu ei jää lõpuks ettevõtte, vaid ikka kliendi kanda," ütles Lepp. Swedbanki esindaja ei osanud veel öelda, kas pank tõstab teenustasusid: "Ma ei saa välistada, et SEPA-maksed hakkavad hindu mõjutama, aga praegu meil hinnamuudatusi kavas ei ole."
Eestis on ligi 60 suurettevõtet, kelle otsekorralduste kaudu kogutavad maksed moodustavad pea 96 protsenti kõigi otsekorralduste kogumahust. Need ettevõtted lehe teatel suuremal või vähemal määral ümberkorraldustega SEPA tulekuks juba tegelevad.
Tuleva aasta veebruaris kaob 1,5 miljonit sõlmitud otsekorralduslepingut, mida hakkavad asendama e-arved, selleks aga peavad ettevõtted ja pangad oma süsteeme muutma. Võib tekkida olukord, et ettevõte, kes e-arve süsteemi arendada ei taha, kuid on eelnevalt otsekorraldusmakseid pakkunud, sunnib klienti nüüd raha iga kord eraldi üle kandma.
Näiteks kõik korteriühistud ei pruugi otsekorralduselt üle minna e-arvele, ütles Lepp.
Üks rohkemate otsekorralduslepingutega ettevõte on Eesti Energia, kellel on oma klientidega 290 000 otsekorralduslepingut. Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles lehele, et Eesti Energia on SEPA-maksete analüüsiga lõppfaasis. "Klientide jaoks toimuvad muudatused automaatselt ning kõik senised otsekorralduslepingud muudetakse kliendi nõusolekul e-arve püsimakselepinguteks," selgitas Vennik.
Eesti 100 000 aktiivsest ettevõttest tegelevad asjaga või on SEPA kohta oma kodupangast infot saanud heal juhul ainult paar tuhat firmat, nende seas on ka 50–60 suurettevõtet, kellele tehakse enamik otsekorraldusmaksetest. Kuigi riik lubab üleminekuperioodi veel kuni 2015. aasta veebruarini, kehtib see ainult osale teenustele ning olulisemad muudatused tuleb teha aasta alguseks.
Tallinna Kaubamaja finantsjuht Marit Vooremäe selgitas ajalehele, et kuna kontsernis on palju erinevaid ettevõtteid, tuleb kasutatav tarkvara igale äritüübile sobivaks kohandada. Muudatused on aga tehnilised, mis peaks kliendile märkamatuks jääma. "Samuti on nii pankades kui ka meil käimas mitu tarkvaraprojekti, mis on muudatused ja investeeringud teinud päris mahukaks," lisas Vooremäe.
Suuremat kulu ettevõtetele tähendab see, et maksekorralduse failitüüp muutub üleminekul ISO-formaati, mis võimaldab teha maksekorraldused määruse nõuetele vastavaks. See tähendab, et ettevõtted peavad pöörduma oma raamatupidamistarkvara arendaja poole.
Lisaks muutuvad kõik pangakonto numbrid 20-kohaliseks. Praegune kontonumber säilib, kuid selle ette lisanduvad maksja asukohariiki ja panka kirjeldavad koodid. Internetipangas muutuvad määratud maksete kontonumbrid automaatselt ning ka uute maksete tegemisel pakuvad suuremad pangad üldjuhul konverteerimist vanalt numbrilt uuele.
Makse tegemisel tekib maksekorraldusele juurde palju välju, mida võib küll täita, kuid mis on eraisikutele raha ülekandmisel ebavajalikud. Pangad arendavad lahendust, et kasutajale neid väljasid võimalikult vähe näidata ja vähem segadust tekitada.
