"Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on tõsiselt halvendanud talunike tootmisvõimet ja praeguseks on juba mitmed väiketalud sunnitud oma piimakarja likvideerima, mis mõjub laastavalt taluelule," seisab pöördumises, millele on alla kirjutanud talupidajate esindaja Kerli Ats ja maakarja kasvatajate esindaja Ege Raid.
Nad tõid välja, et energiakriis tabab eriti valusalt väiketootjaid. "Tänaseks võime väita veel, et ka positsioonid on jagunenud sektori sees selliselt, et väiketootjad, kellel on väikesemad tootmismahud saavad madalamat hinda, kuna suurema mahuga tootjatele makstakse tööstuste poolt, näiteks piimanduses niinimetatud "mahuboonust"," selgitasid Ats ja Raid.
Kuigi elektri kasutuse määrad on sõltuvalt toidutootmise sektorist vägagi erinevad, on elekter põllumeeste jaoks sageli sundkulu, mille tarbimist ei ole võimalik oluliselt vähendada. Seetõttu halvendavad suuremad sisendihinnad pöördujate hinnangul ka Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet.
See tähendab, et kõikide teiste Euroopa Liidu riikide poolt rakendavad abimeetmed, mis aitavad leevendada energiakriisist tingitud olukorda ja soodustada toidutootmist, halvendavad meie tootjate positsiooni turul, kui meil sarnaseid meetmeid ei rakendata,
nentisid põllumajandustootjate esindajad.
Tootjad toetavad küll valitsuse elektriturureformi kava, kuid leiavad, et fikseeritud hindadega elektrit tuleks lisaks kodutarbijatele pakkuda ka kõigile põllumajandustootjatele ja -tootjate ühistutele.
"Täiendavalt võiks riik inflatsioonilises olukorras sarnaselt Saksamaale loobuda tähtajalisel elektritootjatelt süsinikdioksiidi tasude nõudmisest, mis aitaks ka elektri hinda vähendada. Samas tuleks teiste meetmetega soodustada Eesti kiiremat üleminekut taastuvenergia allikatest elektri tootmisele," leiavad liidud.
