"Euroala pankade laenud ettevõtetele on endiselt ligikaudu 2-protsendilises languses aastataguses võrdluses, mis osutab probleemidele. Peamine probleem lasub täna madala või nullilähedase nominaalkasvuga euroala suurriikides. Olukorra paranemine suurtes riikides muudaks keskkonda, sest see looks võimalusi ka väikestele eksportööridele," selgitas Palm.
Lahenduseks langetas Keskpank laenuintresse, mis Palmi hinnangul on langemise osas jõudnud maksimumini. Erasektori võlakirjade tugiostu programmi käivitamine ei ole Palmi sõnul just imelahendus, kuid aitab luua euroalal innovatiivset tagatisvarade klassi, mis võimaldaks refinatseerida näiteks auto- või kinnisvaralaene keskpanga ülisoodsa intressiga.
"Eestis tegutsevad pangad on hästi kapitaliseeritud ja finantseerimise baas on juba tugev, seega eelmainitud sammudel on vaid kaudne mõju läbi selle, et pikemas perspektiivis paraneb laenuandmine euroala teistes riikides. Siin kiiret murrangut oodata ei ole. Lisaks puuduvad Eestil sarnased tagatisvarad ja ka reaalne vajadus nende kasutamiseks on turu väiksuse tõttu piiratud. Kokkuvõttes siseriiklikku laenuandmise hüpet oodata ei ole," rääkis Palm.
Tarbimislaenude andmine on loomulik osa ärist, kuid Palm meenutas, et see puudutab eelkõige importi, mitte eksporti. Eestis seisukorra parandamiseks tuleb teenida ennekõike eksporditulusid.
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas neljapäeval, et Euroopa hakkab kokku ostma euroala mitte-rahandussektori varadega tagatud eurovõlakirju (ABS). Seda tüüpi võlakirju on praegu emiteeritud kõige rohkem Itaalias, Prantsusmaal ja Hollandis, programmi käigus on lootust, et ka teistes maades hakkavad pangad oma laenuportfelli võlakirjastama.
Programm peaks töötama koostöös pikaajaliste suunatud laenudega euroala pankadele, kui võlakirjade ost peaks elavdama majandust koheselt, aidates pankadel vajadusel kaasata võõrkapitali või lahti saada bilansis mitte-vajalikest varadest, siis pikaajalised laenud võiksid mõju avaldama hakata alles aasta pärast. Täpsemad detailid võlakirjade ostuprogrammi kohta avaldatakse oktoobris.
Samuti otsustas nõukogu langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,1 protsendipunkti -0,20 protsendile, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi 0,1 protsendipunkti võrra 0,05 protsendile ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 0,1 protsendipunkti võrra 0,3 protsendile.
