Head väljavaated ekspordi kasvuks püsivad, kuid laiapõhjalise majanduskasvu tagamiseks on senisest olulisem sisenõudluse elavnemine, sealhulgas tootmisvõimsuste täiendamine ekspordi kasvu toetamiseks.
"Ootame tarbimise järk-järgulist taastumist, mida toetab kasvav tarbijate kindlustunne, töötuse alanemine ning kõrge säästutaseme taandumine," rääkis Nordea peaökonomist Tõnu Palm. Ta lisas samas, et riskitegurina võib tarbimist pärssida üha kiirenev inflatsioon.
Põhjamaade ja Eesti taastumine kriisist on toimunud oodatust kiiremini. Tööstussektori tugeva ekspordi toel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aastases võrdluses viis protsenti, mis tähendab Nordea hinnangul, et Eestil on õnnestunud maailmamajanduse kasvule pöördumisest olulist kasu lõigata.
"Tugevale kasvule pöördub euroala majandus prognoosi kohaselt 2012. aastal. Eestil on õnne, sest meie peamiste kaubandusparterite majanduskasv püsib Euroopa kiireimate seas. Edasine investeeringute kasv Euroopas toetab ka meie eksporti," kommenteeris Palm.
Seni on taastumine sõltunud eelkõige välisnõudlusest ja maailmamajanduse kasvust tervikuna. Muuhulgas on Eesti lõiganud kasu Põhjamaade tiigrite majanduskasvust, mille eestvedaja on olnud Rootsi. Rootsi on saanud kogu OECD näidisriigiks poliitika ja majanduse juhtimises.
Eesti kolmanda kvartali eksport jõudis 2008. aasta tipptasemeni, tehes tasa majanduslanguse-aegse ligi 25-protsendilise languse. See viitab tootmisvõimsuste kasvule eksportivas sektoris.
Nordea teatel on selgeid märke, et Eestile sarnase kõrgema ekspordi ja tööstustoodangu kasvuga kaubanduspartnerid, sealhulgas Põhjamaad ning Saksamaa panustavad järgnevatel aastatel investeeringute kasvule. Kasvavad investeeringud eelkõige masinatesse ja seadmetesse. "Peame oluliseks, et Eesti majanduskasvu tagamiseks taastub investeeringute kasv eeskätt eksportivas sektoris," märkis pank.
Majapidamiste nõudlust piirab tööjõuturu nõrk olukord. Samas on positiivne tarbijate suhteliselt kõrge kindlustunne, töötuse vähenemine ning palgakasvu pöördumine kergele tõusule. Järgneval paaril aastal jätkab tööpuudus tõenäoliselt ühtlast vähenemist, samas kiiret paranemist pärsib lõhe tööjõu nõudluse ja pakkumise vahel. Oluliseks proovikiviks on Nordea hinnangul pikaajalise töötuse vähenemine.
Globaalse majanduse riskiteguriks on kasvav inflatsioon, mis lisaks arenevatele turgudele mõjutab negatiivselt ka arenenud riikide tarbijat. Sarnaselt euroalale on Eestis oodata inflatsiooni kiirenemist, mida mõjutab suuresti energia, tooraine ning toiduainehindade tõus.
Nordea keskse stsenaariumi kohaselt õnnestub siiski aasta teises pooles inflatsiooni aastakasvu tempot alandada. Eesti puhul on täiendav risk, sest taastuvas majanduses võib tekkida sisemaine surve hindadele, kuid töötuse määra aeglane vähenemine ning euroala keskmisest tagasihoidlikum palgakasv piiravad hinnasurveid. Lähiaastateks ootame hindade kasvu kolme protsendi piirimail.
BNS
