Finantssektori toimimist ohustavad riskid on 2017. aasta sügisel väikesed. Riske vähendavad majanduse elavnemisega kaasnev tulude kasv, ettevõtete ja majapidamiste suhteliselt suured finantspuhvrid ning pangandussektori suur omakapital.
Koos majandusaktiivsuse tõusuga on tugevnenud Eesti ettevõtete ja majapidamiste finantsseis. Eksporti ja seeläbi majanduskasvu on toetanud väliskeskkonna paranemine, kuid ka sisenõudlus. Enamikku majandusharusid iseloomustas mõõdukas elavnemine. Ettevaates on oluline, et varasematel aastatel languses olnud ettevõtete investeeringud taas suureneksid. Samuti on majapidamiste majanduslik olukord hea, millele viitavad kindlustunde paranemine, sissetulekute kasv ja madal tööpuudus.
Kuigi ettevõtete kasum on müügitulu kasvu mõjul taas suurenenud, jääb palgasurve ka ettevaates kasumlikkust ohustama. Majanduskasvu kiirenemine suurendab võimalust, et müügitulu kasv jätkub ka edaspidi. See sõltub siiski ka sellest, kas ettevõtted suudavad tõsta tootlikkust, kuna palgakasv võib taas kiireneda. Vähene kasumlikkus ja investeeringute langus võib omakorda vähendada ettevõtete konkurentsivõimet ja seega pikapeale ka tulusid. Ettevõtete kasumi kahanemine võib halvendada ettevõtete laenumaksevõimet ja pankade laenuportfelli kvaliteeti.
Majanduskasvu hoogustumine võib suurendada eluasemeturu aktiivsust ja kiirendada hinnakasvu. Viimasel paaril aastal on turule tulnud palju uut elamukinnisvara, mis on aidanud tasakaalustada nõudluspoolsest survest tulenevat hinnakasvu. Samas võivad majapidamised paranenud kindlustunde ja jätkuvalt kiire palgakasvu mõjul rohkem laenu võttes üle hinnata laenumaksevõimet tulevikus. Eesti Pank ei hinda laenumahtude praegust kasvu liiga kiireks, kuid jälgib tähelepanelikult tehingute arvu laenuturul ja pankade laenuandmise standardeid, olles vajadusel valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid kommertspankadele. Laenumahtude kasvu kiirenemine võib suurendada pangandussektori haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes.
Ärikinnisvara rahastamisega seotud risk on suurenenud. Kuna pakkumine on märkimisväärselt suurenenud, ei pruugi kõigile büroopindadele nõudlust jätkuda ja nende omanike laenumaksevõime võib halveneda. Ärikinnisvara on finantseeritud suures osas omavahendite ning teistelt ettevõtetelt ja pangandusvälisest finantssektorist kaasatud laenudega. Pankade laenuportfellis ei ole kinnisvaraettevõtete laenude osa küll kasvanud, kuid on endiselt suur.
Pangandussektori finantsseis püsib tugev. Pankade laenuportfelli kvaliteet on hea ning laenukahjumid väikesed. Kasumit teeniti eelmise aastaga võrreldavas mahus ning enamiku pankade omavahendid suurenesid. Pankade tulumaksu suhtes kehtestatud erikord võib innustada panku rohkem dividende maksma. See omakorda nõrgendaks pangandussektori vastupanuvõimet kriisiolukordades. Riskiks on ka laenutegevuse võimalik liikumine pankade tütarettevõtetesse, mis võib maksumuudatuse mõjul hoogustuda.
Põhjamaadest tulenevad riskid võivad Eesti finantssektorit haavata likviidsuse vähenemise ning eksportivate ettevõtete laenumaksevõime halvenemise kaudu. Rootsi kinnisvarahinnad on pikka aega kasvanud ja majapidamiste võlakoormus on teiste riikidega võrreldes väga suur. Kinnisvarahindade ja laenamise kiire kasv jätkus seal ka 2017. aasta esimesel poolel. Juhul kui Rootsi kinnisvaraturust tulenevad riskid realiseeruksid, võivad emapangad vähendada Eestis tegutsevate tütarpankade või filiaalide rahastamist, mille tulemusena väheneks laenupakkumine ja Eesti majanduse rahastus tervikuna. Samuti vähendaks Põhjamaade majandusaktiivsuse langus nõudlust Eesti ekspordi järele, mis omakorda halvendaks eksportivate ettevõtete laenumaksevõimet.
Eesti Panga kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed on hetkel piisavad, et tulla toime peamiste finantssüsteemi toimimist ohustavate riskidega. Pankade vastupanuvõimet riskide suhtes, mis tulenevad ekspordi vähenemisega kaasnevast ettevõtete maksevõime halvenemisest, aitab kindlustada kõikide pankade suhtes kehtiv 1% süsteemse riski puhvri nõue. Süsteemselt oluliste kommertspankade toimekindlust toetavad neile kehtestatud täiendavad puhvrinõuded. Eluasemelaenude kiire kasvuga seotud riske aitavad vähendada laenutingimusi reguleerivad nõuded, mille Eesti Pank on ennetava abinõuna kehtestanud. Liigkiire palgakasvu ja laialdase ehitustegevusega kaasnevaid riske aitaks vähendada ka majandustsüklit tasakaalustav riigieelarve poliitika.
Eesti süsteemselt oluliste kommertspankade hulka lisandub AS LHV Pank. Eesti Pank hindab Eestis tegutsevate pankade olulisust siinses finantssüsteemis üldjuhul kord aastas. Tänavu oktoobris otsustas Eesti Pank lisada Eestis süsteemselt oluliste pankade hulka lisaks Swedbankile ja SEB Pangale ka LHV Panga. Võrreldes aastataguse hindamisega on LHV Panga turuosa finantssüsteemis kasvanud. LHV Panga kui süsteemselt olulisele panga suhtes kohaldatakse alates 2018. aastast täiendavat puhvrinõuet 0,5%. Swedbanki ja SEB Panga suhtes jääb kehtima täiendav 2% puhvrinõue.
Eesti Pank peab hetkel vajalikuks hoida vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0% tasemel. Reaalsektori võlakoormus ehk võla ja SKP suhtarv ei ole viimase kolme aasta jooksul suurenenud ning koguvõlg on kasvanud suhteliselt tagasihoidlikult. Majanduse kasvades võlakohustuste kasv lähiaastatel küll kiireneb, kuid prognoosi järgi ei ületa see püsivalt ja oluliselt nominaalse SKP kasvu. Lisaks ei ole pankade laenustandardid ja -tingimused leebemaks muutunud ega pankade finantsvõimendus suurenenud. Kui ettevõtete ja majapidamiste võlakoormuse kasv peaks Eestis oluliselt ja püsivalt kiirenema, võib Eesti Pank kehtestada pankadele vastutsüklilise kapitalipuhvri hoidmise nõude.
