Pankrotiohtu ei tuvasta ainult võlad ja põhinäitajad
Märkimist väärib fakt, et koguni 18%-l ettevõtetest ei olnud vahetult enne pankrotistumist maksuvõlgasid ega maksehäireid ning nende ettevõtete peamised majandusnäitajad olid rahuldavad. Pankrotistunud ettevõtete summaarsed maksuvõlad ja maksehäirete summad on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud.
Kümnest suurimast 2017. aastal pankrotistunud ettevõttest kolm tegutses hulgikaubanduses, kaks töötlevas tööstuses, kaks ehituses ning kaks veonduse ja laonduse tegevusalal. Suurim pankrotistunud ettevõte Spratfil AS tegeles kala ja kalatoodete tootmisega.
Püsiv maksejõuetus kuulutati välja 343 äriühingul, mis on 2,4% ehk kaheksa ettevõtte võrra rohkem kui aasta tagasi. Vaatamata väikesearvulisele tõusule, püsib pankrotistumise tase endiselt madal ja tõenäoliselt jätkub sama trend ka 2018. aastal.
Maksejõuetutest äriühingutest 199 juhul pankrot rauges varade puudumise tõttu. Kuigi varatute osakaal 58% pankrottide arvust tundub kõrge, on nende summaarne käive vaid 18% pankrotifirmade kogukäibest.
Keskmiselt pankrotistus 2017. aastal 1,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta. Suurima pankrotistumise tasemega olid traditsiooniliselt majutus ja toitlustussektor ning töötlev tööstus, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 4,3 ja 3,5 ettevõtet. Traditsioonilisest esikolmikust langes esmakordselt välja ehitussektor.
Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakonnad olid Läänemaa ja Ida-Virumaa, kus pankrotistus vastavalt 4 ja 2,5 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ning madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad Lääne-Virumaa, Rapla- ja Järvamaa, kus pankrotistus vastavalt 0,3; 0,5 ja 0,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta.
Keskmine 2017. aastal pankrotistunud ettevõte on kahe töötajaga, müügituluga kuni 0,2 miljonit eurot, pea olematu omakapitali ja kahjumiga töötav väikeettevõte. Ligi 97% pankrotistunud ettevõtetest said oma viimasel aktiivsel tegutsemisaastal madala Creditinfo Reitingu (BB, B, C, U).