Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga, et arutada energeetikaga seotud probleeme Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis. Ansip tunnustas Euroopa Komisjoni põhjaliku energeetikateemalise analüüsi eest, mis oli arutelude aluseks viimasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, ning avaldas rahulolu seal osalt ka Eesti ettepanekul tehtud otsuse üle jätkata Euroopa energiavarustuse mitmekesistamist ja arendada kohalikke energiavarusid.
„Ülemkogu nõustus meiega, et kodumaiste ressursside laialdasem kasutuselevõtt aitab vähendada Euroopa Liidu sõltuvust energiaimpordist, tagades sellega Euroopa energiajulgeoleku ning varustuskindluse,“ ütles Eesti valitsusjuht.
Samas avaldas Ansip muret võimalike arengute pärast, mis võivad kahandada Eesti konkurentsivõimet energiaturul. Ansip pidas silmas kütusekvaliteedi direktiivi rakendamisakti eelnõu, mis ohustab põlevkivist toodetava mootorikütuse müüki. Ansipi sõnul oleks eelnõul selle praegusel kujul negatiivne majanduslik mõju, mis tähendaks selget vastuolu Euroopa Liidu peamise eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet, kasvatada tööhõivet ja stimuleerida majanduskasvu.
„Kui rakendusdirektiiv jõustuks praegusel kujul, siis ei oleks põlevkivist toodetavat diislit praktiliselt võimalik Euroopa Liidu turul autokütusena müüa ning ettevõtted peavad kas loobuma oma investeerimisplaanidest või suunama toodangu kolmandatesse riikidesse,“ osutas Andrus Ansip eelnõu puudusele.
Ansipi sõnul nõustub Eesti täielikult kütusedirektiivi kliimapoliitika eesmärkidega vähendada mootorsõidukites kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Peaminister ütles, et Eesti peab kinni kokkulepitud kliimaeesmärkidest. Kuid ta lisas, et õli ja autokütuste tootmine põlevkivist on märksa keskkonnasõbralikum viis selle kasutamiseks kui põletamine elektri tootmiseks, sest süsinikdioksiidi heitkogused on sellisel juhul madalamad.
Ansip avaldas soovi, et Euroopa Komisjon käsitleks kütusedirektiiviga seonduvat laiemalt kui keskkonnaküsimust.
„Eesti ootab Euroopa Komisjonilt lahendust, mis ei kahjusta kohalike ressursside kasutamist ja arendamist,“ ütles Ansip. „Loodame, et kütusekvaliteedi direktiivi elluviimisel arvestatakse selle mõjuga Euroopa Liidu tööstusele, majandusele, tööhõivele, innovatsioonile ja ka väliskaubandusele.“
President Barroso nõustus, et kütusekvaliteedi direktiivi rakendusakti väljatöötamisel tuleb arvesse võtta ka muid aspekte kui puhtalt kliimaeesmärki puudutavaid. Euroopa Komisjonil valmib 2013. aasta teisel poolel rakendusakti mõjuhinnang, mille koostamisel arvestatakse ka Eesti toodud argumente kõrgel poliitilisel tasemel.
Välisminister Urmas Paet ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil BNS-i küsimusele vastates, et Välisministeerium näeb mitut aspekti, miks direktiiv sellisel kujul võiks mitte jõustuda.
"Üks aspekt, mida on laialt kajastatud on Eesti oma põlevkivitööstuse huvid. /.../ Samas on siin ka laiem rahvusvaheline aspekt - nagu me kõik teame on EL ja USA väga lähedal sellele, et alustada kõnelusi vabakaubandusleppe sõlmimiseks. Meie huvi on, et need kõnelused oleksid võimalikult piirangute vabad," kommenteeris Paet.
"Kui direktiiv peaks sellisel kujul jõustuma, siis on suhteliselt vähe tõenäoline, et kogu see kütuse ja energeetika teema üldse vabakaubandusleppesse jõuaks," selgitas Paet.
Mure selle direktiivi eelnõu pärast ei ole välisministri sõnul seega ainult Eesti oma tööstuse kaitsmine, vaid sellel on ka laiem rahvusvaheline kehv mõju. "See on vabaturgu ja konkurentsi pidurdav."
Järgmisel nädalal peaks välisministril Eesti Päevalehe andmetel olema selles küsimuses kavas kohtumine Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Karel de Guchtiga.
Paet lisas, et oluline on leida kõikides küsimustes endale liitlasi ning mõttekaaslasi. "See protsess selles küsimuses käib," sõnas ta.
Euroopa Komisjonil valmib 2013. aasta teisel poolel rakendusakti mõjuhinnang, mille koostamisel arvestatakse ka Eesti toodud argumente kõrgel poliitilisel tasemel.
