18.11.2019 Esmaspäev
Pensionireform suurendab tulevikus survet makse tõsta
Esmaspäevasel rahanduskomisjoni kohtumisel Eesti Panga president Madis Mülleri ja asepresident Ülo Kaasikuga juhtisid keskpanga esindajad taaskord komisjoniliikmete tähelepanu planeeritud kujul pensionireformi ellu viimise võimalikele kitsaskohtadele.
Lisaks pensionireformile käsitleti kohtumisel ka euroala ja Eesti majanduse olukorda ja Eesti Panga seaduse muutmise eelnõu, teatas riigikogu pressiteenistus.
Teine ja kolmas pensionisammas on keskpanga juhtide sõnul kasulikud siis, kui rahvastik väheneb oodatust rohkem, Eesti majanduskasv osutub väiksemaks või pensioniiga ei tõuse prognoositud tempos. Lisaks kaasneb võimalusega pensionisäästud lühikese aja jooksul ära kulutada vanemaealiste suurem vaesusrisk ja heitlik majandus.
Keskpanga juhid nentisid, et euroala majanduskasv aeglustub. Kuna Eesti majandus on väike ja avatud ning mõjutatud tugevasti välisnõudlusest, väheneb seetõttu enamikes sektorites ka kindlustunne tuleviku suhtes.
Eelarvedistsipliini usaldusväärsuse tagab Eesti Panga seisukohalt eelarvereeglitest kinnipidamine, seejuures 2018. aasta suurem puudujääk on võimaldanud reegleid rikkumata kavandada struktuurseid puudujääke ka 2019. ja 2020. aastal.
Aivar Koka sõnul on riigieelarve seis hea ning laenukoormus on Euroopa Liidu väikseim, mistõttu on majanduslanguse tingimustes Eestil võimalik võtta vajadusel laenu.
Samuti on tema sõnul riigieelarve puudujäägi vähendamine kavandatud pideva vähenemise suunal.
"Tuleva aasta riigieelarve on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKP-st. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki," selgitas Kokk.
Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri vaates tuleks struktuurne tasakaal taastada jõulisema sammuga.
"Just eelarvereeglite järgimine tagab, et headel aegadel kogutakse rahalisi vahendeid, mida oleks võimalik kasutada majanduse raskematel aegadel," märkis Lauri.
Märksõnad
