"Nõustume, et muu hulgas on tehtud ja jäetud tegemata mitmeid otsuseid Rõuge vallas, kuid rahandusministeeriumi poolt saadetud koondstatistika põhjalt tekib küsimus riiklike otsuste ja tegevuste osas. Tahaks teie analüütikutelt selgitusi põhjuste kohta, mis on viinud haldusreformi, kriiside, Euroopa Liidu rahastuse ja muu taolise kontekstis regionaalse ebastabiilsuseni finantsnäitajates," seisab rahandusministeeriumile detsembri keskel saadetud kirjas.

Vahter ütles BNS-ile, et ilmselt on kõigil raskustesse sattunud kohalikel omavalitsustel (KOV) sellesse olukorda jõudmiseks erinevad põhjused, kuid kuna trend on sarnane, siis võib tema sõnul osa põhjuseid paljude omavalitsuste puhul kattuda. Ta tõi näiteks väikeste ja tagamaaliste KOV-ide ebaproportsionaalselt suurenenud laenuvajaduse ja -kulude surve eelarvele võrreldes suurte ja jõukate omavalitsustega.

"Haldusreformi ajal [2017. aastal – toim.] sõlmisid ühinevad omavalitsused liitumislepingu, milles lepiti kokku investeeringud, mis igas piirkonnas liitumistoetuse eest tehakse. Kuna nende teostumiseni läks aega, siis jõudsid ehitushinnad vahepeal oluliselt tõusta ning kõigi liitumislepingus olnud unistuste täitmiseks tuli vallal võtta laenu, kuna ühtegi piirkonda ei tahetud ju alt vedada. Volikogu ja vallavalitsus tegid optimistlikke arendus- ja investeerimisotsuseid," selgitas Vahter. 

Ta lisas, et praeguseks ebamõistlikena näivad laenuotsused oleks tõenäoliselt jäänud tegemata, kui riik poleks omavalitsustele saatnud segaseid signaale võimalike toetuste andmise kohta rahalistesse raskustesse sattumise korral.

"Paari aasta tagused riigi ühekordsed toetused koroonaajal tekitasid petliku tunde, et vallal läheb hästi ja nii see jääbki. Samuti võimaldas riik omavalitsuste netovõlakoormusel tõusta 80 protsendini. Laenud olid odavad ja seda võimalust kasutati. Riskiti ja loodeti, et majandus kasvab ning ehk toetab ka riik erakorraliste toetustega. Aga täna võetud kohustuste eest tuleb ju homme maksta," tõdes vallajuht.

Riigi poolt omavalitsustele pandud kohustus õpetajate palgatõusuks seab Vahteri sõnul eelarvele täiendava koormuse. "Haridustöötjate palgatõus paneb meid uuel aastal veelgi keerulisemasse olukorda, sest meil on väikesed koolid ja riigi rahastus ei kata õpetajate palgatõusu. Lasteaiaõpetajate ootustele samaväärseks palgaks ei suuda me praeguses olukorras hoopiski vastu tulla," nentis ta.

Ka Eesti Linnade ja Valdade Liit pöördus möödunud reedel riigihalduse minister Riina Solmani ja haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase poole seoses mitmete omavalitsuste ette kerkinud probleemiga, mis tulenevad valitsuse otsusest tõsta aastast 2023. üldhariduskoolide õpetajate palga alammäära, millega automaatselt kaasneb ka koolieelsete haridusasutuste õpetajate palgatõus.

"Kui suurematel omavalitsustel on võimalik oma vahenditest leida katteallikaid lasteaiaõpetajate 24 protsendi suuruseks palgatõusuks, siis osadel omavalitsustel puudub võimalus palku seaduses ettenähtud mahus tõsta, kuna energiakriis, majanduse jahtumine ja hüperinflatsioon on nende finantsvõimekust tavapärasest enam mõjutanud, mistõttu on riigi poolt neile seatud kohustuste täitmine veelgi keerulisem," märkis liit.

Vahter toonitas, et finantsvõimekuse parandamiseks on vald astumas mitmeid samme. "Kõigele vaatamata oleme olukorra suhtes siiski optimistlikud ja leiame, et lahendus algab olukorra teadvustamisest ja julgusest teha vajalikke otsuseid. Alustame uut aastat muudatustega oma allasutuste võrgus, vaatame üle valla hooned, mis on kohati pooltühjad – ehk saame piirkondades teenuseid tõsta kokku ühte majja ja loobuda hoonetest, mida vallal oma põhitegevusteks vaja ei ole," tõi vallavanem näite.