Rahandusministeerium alustas struktuurifondide rakenduskava ja partnerlusleppe avaliku konsultatsiooniga, kus küsitatakse arvamusi järgmisel aastal algava euroraha uue perioodi rahakasutuse kohta.
Nii Eesti kui Euroopa Komisjoni kindel seisukoht on, et järgmise perioodi eurovahendid peavad minema konkurentsivõime tõstmisele.
„Euroraha kasutamise plaanimisel alustasime analüüside ja uuringutega arenguvajaduste väljaselgitamiseks ning vaatasime kitsaskohti valdkondade üleselt,“ ütles Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk eile toimunud partnerite seminaril. „Me ei tohi sattuda kululõksu ja kasutada euroraha jooksvateks kulutusteks, vaid toetama suuremaid muudatusi ja jälgima, et toetustel oleks pikaajaline mõju.“
Sikk selgitas, et tulemustele orienteeritus on euroraha planeerijate jaoks juba rutiin, aga pahatihti unustatakse see rakendamisel ära ja tähelepanu läheb raha ärakasutamisele. „Seetõttu püüame juba partnerlusleppes fikseerida, kuhu me aastaks 2020 tahame jõuda ja mis selleks teha tuleb.“
Partnerluslepe kirjeldab Eesti järgmise kümne aasta arenguvajadused ja seab ühised eesmärgid ELi fondide kasutamisele. Struktuurifondide rakenduskava ja maaelu arengukava panevad paika, kui palju ja millistesse valdkondadesse uuel toetuste perioodil euroraha suunatakse.
Partnerlusleppe ja rakenduskava kohta saab arvamust avaldada 5. juulini. Dokumendid esitatakse valitsusele heakskiitmiseks septembri lõpus ning Euroopa Komisjonile oktoobris. Seejärel toimuvad ametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga.
Euroraha planeerimisse on kaasatud ministeeriumid, 12 katusorganisatsiooni, Praxis, Arengufond ja eksperdid. Üle 200 partneri saab pidevalt infot planeerimise kohta.
Eestil on esialgse prognoosi järgi kasutada aastatel 2014–2020 eurotoetusteks 5,9 miljardit eurot. Sellest 4,6 miljardit eurot on mõeldud struktuuri- ja investeeringutoetusteks.
Rohkem infot siseriikliku planeerimise kohta leiab struktuurifondide veebist www.struktuurifondid.ee.
