Maksu- ja tolliameti (MTA) kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik ütles, et teema on keerukas. Selle uurimine vajab põhjalikke andmeid ja infot tehingu tegelikust iseloomust – kas tegu on mõistliku laenuga või kasumi piiriülese siirdamisega, mis läheb tulumaksu alla. "Oleme tuvastanud, et äriühing andis endaga seotud isikule teadlikult turuhinnast odavama intressimääraga laenu," märkis Lemendik. "Või äriühingu poolt valitud finantseerimistehingu liik ei vasta tehingu tegelikule sisule."
"Laenude andmine omanikele ei ole tegelikult probleem," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov. "See on paratamatu nähtus, mis kaasneb meie tulumaksusüsteemiga. Eesti saab praegusest süsteemist kasu." Ta tõi näiteks, et mitmed suured kontsernid on teatanud oma tugiteenuste Eestisse toomisest, viimati möödunud nädalal Nordea.
Siiski peab rahandusminister Sven Sester veel sel kuul esitama analüüsi ja ettepanekud kasumi varjatud väljaviimise tõkestamise meetmete kohta. Kuid see ei pea lõppema uute keeldude ja ettevõtjate ahistamisega. Sester teatas paar nädalat tagasi BNS-i maksudebatis, et dividendide tulumaks võiks olla 15 protsenti või isegi 12 protsenti, kui ettevõte maksab samas suuruses dividendi ühtlaselt ja igal aastal.
Ka asekantsler Jegorov ütles, et regulaarsed kasumijaotused võiksid olla "konkurentsivõimelisema maksumääraga". Ta lisas: "Kasvavale vasikale oleme hea koht, lüpsilehmale mitte."
Laenamine pole ainus viis tulumaksu kohustust vähendada. Kasutatakse ka skeemi, kus välismaine peakontor annab Eestis paiknevale tütarfirmale laenu ja hiljem imeb intressitasude kaudu välja ka kasumi. Selliste tehingute näilisuse tõestamiseks võrdleb maksuhaldur makstud intressimäära turu keskmisega.
Kaido Lemendik ütles, et MTA on saanud selles vallas ka võite. "Tõendasime, et seotud isikule on antud pikaajalist laenu ning et nad on tehingu tegelikust sisust teadlikud. Pikaajalise laenu turuhinnale vastav intressimäär oli üle 3,5 protsendi kõrgem seotud isikute vahel rakendatud intressimäärast. Äriühingu tulumaksukohustus suurenes ligi 174 000 euro võrra.“
Välisfirmad saavad võidus olla ka siis, kui nad intressimääradega sohki ei tee. Seda näitab panganduses juhtunu, kus laenudega finantseerimine oli eriti levinud. Buumi ajal kasutasid Eesti pangad laenude andmiseks raha, mida nad said ise laenudena peakorteritelt Rootsis, Soomes ja Taanis. Kriisi ajal ja pärast seda, kui hoogne laenutegevus peatus ja eestlased hakkasid säästma, alustasid siinsed pangad nende laenude tagastamist. Eestist voolas välja miljardeid eurosid.
Probleemiks võib osutuda ka liiga madalate siirdehindade kasutamine. Tuntuim näide selles vallas on Igor Izraeljanile kuuluv vineeritoodete tehas Technomar & Adrem. Too firma müüs hiiglaslike summade eest toodangut Mani saarel ja USA-s asunud vahefirmadesse T&A Ltd ning T&A LLC, mis kauba suure kasuga edasi ärisid. Mõlemad vahefirmad olid Izraeljani kontrolli all. Skeem töötas aastaid, kuni maksuamet jala vahele sai ning nõudis tagantjärele 5,5 miljonit eurot tulumaksu ja intresse. Technomar & Adrem vaidlustas otsuse, tüli käis läbi Riigikohtust ja lõppes tunamullu kompromissiga, kus maksuamet pidi suures osas tagasi tõmbama.
Lisaks võib dividendide asemel kasu saada vara võõrandamisest; Kasumit võib välja pumbata juhtimistasude, litsentsitasude ja muude teenuste ja õiguste eest. Näiteks tubakamüüja Philip Morris siinne haru maksis mullu juhtimisteenuste eest sama grupi ettevõtetele 1,8 miljonit eurot.
Kasumit saab oskuslikult siirata ühinemiste ja jagunemiste kaudu ja loomulikult tulevad mängu eri riikide maksusüsteemid ja riikidevahelised topeltmaksustamise vältimise lepingud.
