Auväärti sõnul ei ole suurem osa Ukraina vastu suunatud rünnetest kriitilist taristut halvanud. Küll aga on tehtud teenustõkestusründeid pankade ja julgeolekuasutuste vastu, samuti valitsuse suunal. Lisaks on Ukraina asutuste ja ettevõtete seadmeid kahjustatud hävitusliku pahavaraga.
Küberrünnakuid on sooritatud ka Eestis, viimati 21. märtsil ERR-i portaali suunal, kui toimus ummistusrünne ja teenus maha jooksis. See saadi küll lühikese ajaga taas korda, aga sellised asjad leiavad aset ka siin,
rääkis Auväärt.
Seni suurim küberrünnak Ukraina suunal leidis aset esmaspäeval, kui rünnaku alla sattus riigi suurim telekommunikatsioonifirma Ukrtelecom. "Pärast rünnaku toimimist jäi üles vaid 13 protsenti nende interneti võrgust. Hetkel veel ei ole selge, millist tüüpi rünnak see oli," ütles Auväärt, lisades, et see on selge näide, kuidas küberründega saab põhjustada suurt kahju.
Eesti jaoks on sõda Ukrainas küberohtu selgelt tõstnud. "Seda laias laastus kahel põhjusel. Esiteks on Ukrainas ettevõtteid, millel on partnereid meie regioonis, ja on olnud ka näiteid, kuidas pahavararünnakute käigus said oluliselt mõjutatud ka Ukraina ettevõtete Läti ja Leedu harud," rääkis Auväärt. "Otseselt Eestisse see mõju siiski veel jõudnud ei ole, kuid jälgime ja seirame väga aktiivselt ka läbi selle spektri küberruumis toimuvat."
Auväärti sõnul on kindlasti kõik riigid, kes on Ukrainat aktiivselt toetanud, saamas küberrünnete sihtmärgiks ja seda nii Vene riiklikele küberrühmitustele kui ka teistele venemeelsetele küberrühmitustele. "Me oleme näinud, et Vene föderatsiooni taustaga inimesed toimetavad pahatahtlikul eesmärgil ka Eesti küberruumis ning toimuvad hästi sihitud õngitsused ja pahavara levitamised. Peamiselt on eesmräk omandada ligipääse ja infot. Sellise tegevuse määr on viimasel ajal oluliselt kasvanud," ütles Auväärt.
Ta sõnas, et olukorra teeb keeruliseks ka see, et otsest süüdlast on raske tuvastada. "Oleme koostöös politsei- ja piirivalveametiga kaardistanud asutuste ja peamiselt kriitilise infrastruktuuri olukorda ja valmisolekut küberrünnakuteks. Oleme vaadanud, kas on olemas kriisiplaanid," ütles Auväärt, lisades, et RIA sellega ka jätkab, et tagada Eesti inimestele tavapärast ja turvalist elu.
"Sellel nädalal esitame me läbi ettevõtlusministri Andres Suti ettepanekud valitsusele, kudas turvaline elu küberruumis tagada," lisas Auväärt. "RIA on valmis kaitsma Eesti küberruumi 24/7, oleme seda alati teinud."
