Rahandusministeeriumi andmetel laekus märtsi lõpuks riigieelarvesse tulusid 1,64 miljardit eurot ehk 21,9 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti 1,8 miljardit eurot ehk 23,2 protsenti kavandatust.
2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse märtsi lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 1,64 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 1,4 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 232,6 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 23,2 protsenti ning mittemaksulised tulud 16,3 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist. Suurimate tululiikidena on kolme kuuga laekunud sotsiaalmaksu 503,7 miljonit eurot ehk 24,3 protsenti planeeritust, käibemaksu 376,2 miljonit eurot ehk 24,3 protsenti kavandatust.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 114,2 miljonit eurot ehk 6,5 protsenti vähem, mis on seotud peamiselt toetuste (sh välistoetused) 252,5 miljoni euro võrra väiksema laekumisega. Välistoetuste laekumise vähenemine on ajutine ja tuleneb nii Euroopa Komisjoni maksete nihkumisest järgmistesse kuudesse kui ka 2012. aasta kõrgest võrdlusbaasist.
Eelmise aasta algusega võrreldes laekus maksutulu 109,6 miljonit eurot rohkem, sealhulgas käibemaksu 38,1 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu 31,7 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 30,1 miljonit eurot enam. Mittemaksulistest tuludest on lisaks toetustele veidi vähenenud ka varade müügist saadavad tulud, riigilõivud ning finantstulud. Seevastu CO2 kvootide müügist saadavad tulud suurenesid 18,6 miljoni euro võrra ning muud tulud (sh ülemäärase laovaru trahvi tagastus Euroopa Komisjonilt) 7,8 miljoni euro võrra.
Kuludeks kasutati aasta esimese kvartaliga kokku 1,8 miljardit eurot ehk 23,2 protsenti eelarves ettenähtust. Eelmise aasta võrreldavate kulude maht oli seejuures 1,75 miljardit eurot. Suurimate kuludena maksti märtsi lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 683 miljonit eurot ehk viis protsenti rohkem kui eelnenud aasta sama ajaga. Sotsiaaltoetused on suurenenud eelkõige pensionikulude ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõusu tõttu.
Investeeringuteks suunati aasta esimese kolme kuuga 17,2 protsenti aastaks plaanitust 115 ehk miljonit eurot, mis on 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Tagasihoidlik eelarve täitmine on seotud aasta algusele iseloomuliku madalama investeerimisaktiivsusega. Investeeringute mahu vähenemine võrreldes eelmise aastaga tuleneb aga peamiselt saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikumast kasutamisest.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks maksti esimese kvartali jooksul välja 258,1 miljonit eurot ehk 21,4 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 144,7 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 113,4 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on tööjõu- ja majandamiskulud kasvanud 31,9 miljoni euro võrra, millest omakorda 6,6 miljonit eurot on seotud eelarve meetodiliste muudatustega. Tööjõukulusid on kasvatanud ka suuremad palgakulud ning majandamiskulusid suuremad kaitsekulud.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti kolme kuuga kokku välja 18 protsenti plaanitust ehk 171,5 miljonit eurot. Seda on peamiselt osade projektide lõppemise ja väljamaksete erinevate graafikute tõttu 26 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Struktuuritoetuste arvelt maksti märtsi lõpuks välja 108,1 miljonit eurot ehk 12,5 miljonit eurot vähem kui 2012. aastal samal ajal.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas esimese kvartali lõpus 1,25 miljardi euro väärtuses ehk 207,6 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta lõpus. Kahanemise peamisteks põhjusteks on tulumaksutagastused ja väiksem välistoetuse laekumine.
Valitsussektori eelarvepositsioon oli veebruari lõpus 138,2 miljoni euroga puudujäägis (0,76% prognoositavast SKPst). Tegemist on aasta esimesele poolele iseloomuliku arenguga ehk hiljemalt aasta teisest poolest peaks valitsussektori puudujääk prognooside kohaselt hakkama vähenema. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kujuneb valitsussektori kogu 2013. aasta eelarve puudujäägiks 95 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti SKPst.
