Eestis tehti 2015. aasta esimeses kvartalis ühe päeva jooksul keskmiselt üle miljoni riigisisese makse, mille kogukäive oli 371 miljonit eurot. Maksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5 protsenti, käive aga vähenes 14 protsenti. Pangakaardiga tehti 63 protsenti kõikidest maksetest. Kuna kaardiga makstakse väikeste summade eest, moodustas kaardimaksete käive vaid 3 protsenti kõikide riigisiseste maksete käibest, ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Tiina Soosalu pressiteates.
Pangakaarti kasutatakse Eestis peamiselt maksete tegemiseks – 634 000 korda päevas, sularaha võetakse kaardiga välja seitse korda harvem – 95 000 korda päevas. "Olukord oli aga 2000. aastate alguses vastupidine: kaarti kasutati peamiselt selleks, et sularaha välja võtta, ja harvem maksmiseks," ütles Soosalu.
Sularaha võetakse kaardiga välja välismaal üle 3000 korra päevas, mis moodustab 3 protsenti kõikidest sularaha väljavõtu tehingutest. Välismaal võetakse korraga automaadist välja suurem summa kui Eestis, esimeses kvartalis vastavalt 163 ja 93 eurot.
Eestis väljastatud kaartidega tehti 2015. aasta esimeses kvartalis kaarditehinguid 184 riigis. Väljaspool Eestit tehti päevas keskmiselt 36 000 kaardimakset, mis moodustas 5 protsenti kõikidest Eestis välja antud kaartidega tehtud kaardimaksetest. Kõige enam makstakse kaardiga Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Ühendkuningriigis. Väljaspool Eestit makstakse korraga suurema summa eest: kui Eestis oli kaardimakse keskmine suurus 15 eurot, siis välismaal 34 eurot.
Eestimaalased on euroala ühed aktiivsemad kaardiga maksjad. Kaardimakseid tehakse ühe inimese kohta kõige enam ehk 225 makset aastas Soomes, Hollandis on see arv 170 ja Eestis 169. Näiteks Läti elanikud teevad aga keskmiselt vaid 75 makset aastas.
Eestimaalased tegid 2015. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 16 000 internetiostu päevas kogukäibega 847 000 eurot. Eesti elanike huvi internetis ostlemise vastu kasvab kiiresti. Tehingute arv oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes veerandi võrra ja kahe aasta taguse ajaga võrreldes kaks korda suurem. Ostude eest tasutakse üha enam krediitkaardi funktsiooniga deebetkaardiga. Selliste kaartidega tehti esimeses kvartalis juba 61 protsenti kõikidest e-kaubanduse kaarditehingutest.
Eestimaalased ostavad enim Ühendkuningriigi internetipoodidest, Eesti ostukeskkonnad on alles viiendal kohal. Eestis tehtud internetiostude eest tasutakse rohkem pangalingi, mitte kaardimakse võimaluse abil. Pangalingi kaudu tehti esimeses kvartalis 41 000 ostu päevas.
