Keskkonnaministeerium leiab, et metsaregister vajab kahte olulist muudatust. Esiteks, edaspidi saaks metsaregistrisse inventeerimisandmeid ehk kirjeldust metsa liigilise koosseisu, vanuse, kõrguse ja tagavara jmt. kohta esitada üksnes metsaomaniku nõusolekul. Teiseks on vaja täpsustada registri täisandmete kasutajate ringi.
Metsaregistri põhimääruse esimest plaanitavat muudatust peab keskkonnaminister Rene Kokk vajalikuks, sest metsomaniku kontroll tema metsa inventeerimisandmete üle suureneb. Lisaks ei saa muudatuse jõustumisel metsa kokkuostjad muuta omaniku tagaselja metsaandmeid, et siis alustada metsaomaniku survestamist metsamaa või raieõiguse müügiks. Just kehtivad inventeerimisandmed on uuendus- ja harvendusraie planeerimise aluseks.
„Ka isiklikult mulle on inimesed kurtnud soovimatute telefonikõnede üle, kus igasuguseid võtteid kasutades veendakse inimesi metsi müüma,“ nentis Kokk. „See muudatus aitab paremini tagada, et metsaomanik teab, millal ja kuidas tema vara hinnatakse.“
Vajadusele metsaregistri pidamise reegleid muuta juhtis keskkonnaministeeriumi tähelepanu ka Eesti Erametsaliit (EEML), tõstes esile juhtumeid, kus agressiivsed metsaostjad on metsaomanikele helistades teatanud, et nende metsa andmed on metsaregistris uuendatud ning et aeg on hakata raiet tegema. EEML-i teatel sai suurt avalikku meelepaha pälvinud Hiiumaa metsapettus alguse metsaregistris andmete uuendamisest, pärast seda esitati võltsitud metsateatis ja raiuti metsa ilma metsaomaniku teadmata.
Selliseid juhtumeid tuli ette, sest seni on saanud metsaregistrisse tekkida andmed, mille olemasolust metsaomanik midagi ei tea. Praegu peab metsaomanik andmetega mittenõustumiseks tegema avalduse andmete kustutamiseks. Pärast muudatust on Keskkonnaagentuuril õigus inventeerimisandmete sisestamisest keelduda, kui metsaomaniku nõusolek puudub. Metsaregistri teine kavandatav muudatus puudutab erametsaomanike andmetele juurdepääsu ning täpsustab erandid, millal ei ole metsaregistri andmete kasutamiseks vaja metsaomaniku luba.
Kui kehtiva korra kohaselt on üksnes metsaomanikul õigus näha metsaregistrist kõik oma omandiga seotud andmed ja teistele isikutele andmete väljastamiseks on vaja metsaomaniku volitust, siis edaspidi on selgetel eesmärkidel võimalik andmeid kasutada ka lihtsustatud korras. Teatavatel juhtumitel, näiteks algandmete kasutamisel metsa inventeerimiseks, metsaomaniku nõustamisel, metsaühistu tegevusel metsaomaniku esindajana, on nõusoleku küsimine ebaproportsionaalselt koormav. Seepärast on vaja kinnitada erandid, mille puhul on võimalik saada metsaomanike huvides kasutatavaid andmeid lihtsustatud korras.
Juurdepääsu andmine ei tähenda automaatselt õigust vaadata ja alla laadida kõiki metsaregistri andmeid, vaid üksnes neid, mida on vaja kasutada määruses sätestatud eesmärgil. Samuti ei puuduta muudatus metsaomaniku isikuandmete kättesaadavust, seega need ei ole jätkuvalt nähtavad.
Keskkonnaministeerium saatis metsaregistrit puudutava määruse muudatused kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi.
