Eesti suurima turuosaga elukindlustusselts Swedbank Life Insurance pole tänaseni alustanud teise samba pensioni maksmist, kuigi seltsi lähteasend oleks selle teenuse müügiks väga hea, sest Swedbanki teise samba fondide osa on riigi suurim.
Swedbank peab teise samba pensionilepingute sõlmimist liiga riskantseks. Swedbanki elukindlustusseltsi juhi Mihkel Mandre sõnul on pensionilepingute seaduses kaks punkti, mida nad sooviks enne sellesse ärisse astumist muuta. Pank on esitanud mahukad muudatusettepanekud Finantsinspektsioonile ja Rahandusministeeriumile, kuid viimane suhtub muudatustesse esialgu ettevaatlikult.
Esiteks nõuab seadus, et elukindlustusselts peab teenitud kasumit pensionisaajatega jagama. Teiseks võib pensionär praegu elukindlustusseltsi vahetada. Kuna seltsi vahetamine tähendab ka pensionäri kogutud vara liikumist ühest firmast teise, näeb Mandre vahetamise tingimustes riske, mis käivad kindlustusseltsile üle jõu. Kolmanda muudatusena võiks seadusandja lubada elukindlustuseseltsidel pensionivara investeerimisel võtta suuremaid riske, sest praegune konservatiivne mudel toob kaasa vara reaalväärtuse ehk ostujõu vähenemise.
"Kasumi jaotamise nõue on mõistlik. Probleemiks on aga kasumi jaotamise kohustus igal aastal. Finantsturud on volatiilsed. Headel aastatel tuleb pool kasumist kliendiga jagada, aga halval aastal jääb kogu kahjum seltsi kanda," täpsustas Mandre.
Swedbanki meelest peaks kasumijaotusel arvestama pikema ajavahemiku kasumit ja kahjumit. Seega peaks panga meelest minema jagamisele mitme aasta keskmine kasum.
Teise samba pensioniväljamaksete mahud on praegu väga väiksed, umbes 17 miljonit eurot vara on pensionärid paigutanud annuiteedilepingutega elukindlustusseltsidesse. Kuid juba praegu on teise samba fondide maht kokku 1,7 miljardit eurot, mis ühel hetkel muutub varaks, millest hakatakse maksma teise samba pensioni.
Mandre pakkus, et Lehman Brothersi pankrotile järgnenud kriis oleks meie pensione maksvad elukindlustusseltsid pankrotti ajanud, kui mahud oleks olnud suured ja kasumit oleks tulnud jagada igal aastal.
"Teenusepakkujate maksejõuetus on väga ohtlik kogu pensionisüsteemile," märkis Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilisson. "Riik soovis pensionisüsteemi üleandmisega lükata riski enda kaelast erasektori kaela, kuid selliste tingimustega võib juhtuda, et riik peab hakkama pensionisaajaid välja aitama, kui seltsid pensione enam välja maksta ei suuda."
Swedbanki elukindlustusselts ootab, et pensionärid võtaksid praegusest suurema riski. See tähendaks pensionilepinguid, milles vara investeerimistingimused oleks vabamad. Selts pakuks Mandre sõnul vastu suuremat pensioni.
"Seltsid investeerivad praegu vara väga konservatiivselt, mistõttu ka vara tootlus on väike. Pensioniväljamaksetel võiks olla lubatud ka suurema riskiga tooted, mille investeerimispiirangud oleks väiksemad," selgitas Mandre. "Sel juhul jääks investeerimisrisk kliendi kanda, kuid ka tema teenimisvõimalus oleks suurem."
Esialgu pole Swedbanki ettepanekud ülemäära sooja vastuvõttu leidnud. "Me ei kiirusta elukindlustusseltside pensionilepingute tingimuste muutmisega enne põhjalikku analüüsi," ütles Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.
Nõunik lisas, et seltside kohustust jagada igal aastal kasum klientidega õigustab see, et riik ei sekku samal ajal seltside teenustasudesse ega muudesse pensioni maksmise tingimustesse, nagu intressimäär või oodatava eluea arvestus.
"Kasumi jaotamise kohustus ongi see instrument, mis peab tagama, et inimesed saaksid võimalikult õiglast pensioni," ütles Fedotov.
Lihtsustatult, kui kindlustusselts on saanud suuremaid tasusid kui tema kulud, teeninud garanteeritust kõrgemat intressi või hinnanud oluliselt üle klientide eluiga, teenib ta kasumit. Poole sellest on ta kohustatud oma klientidele jagama. "See toimub pensionide suurendamise kaudu. Sellest põhimõttest me loobuda ei taha," ütles Fedotov.
