Tagatise väärtust ületavate eluasemelaenude maht on Swedbanki portfellis kahanenud 5–6 protsendile kogu portfellist, ütles Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk.
"Kliente, kellel on laenu tagatise väärtus suurem kui laen, on meie portfellis 5–6 protsenti, mis on üllatavalt väga mõistlik tase võttes arvesse, kust me tuleme," ütles Tukk teisipäeval peetud ümarlaual. "Kinnisvaraturu aktiivsus on kasuks tulnud neile klientidele, kes on suutnud oma vara müüa kõrgema hinnaga.
"Viivises eluasemelaenude seotud probleemidest on Tuka sõnul 75 protsenti "seljatatud". "Meil on viimased kliendid portfellis, kellel on probleeme kodulaenudega. Enamus on probleemist vabanenud," ütles Tukk. "Ülejäänud osa on kõige raskem ja valusam osa, kus tegelikult ei ole lahendust tulemas."
Tukk selgitas, et viivises eluasemelaenu võtja võib nüüdseks olla loobunud makseraskustele lahendust otsimast. "Ta pole kaks aastat tööd saanud, ta on pikaajaline töötu, tal on juba moraalselt raske," tõi Tukk näite. "Ta väldib pangaga suhtlemist, kolmandaks on tal laenukoormus väljastpoolt panka suur. Küsimus on selles, kas pank saab selliseid olukordi üksinda lahendada. Ei saa."
Kui eluasemelaenu võtnud kliendil on kiirlaenukontoritest võetud laene, siis on tema makseraskuste lahendamine Tuka sõnul sama hästi kui võimatu.
"Me võime ükskõik mis puhkuse teha, aga kuna tal on veel kümme erinevat piiksulaenu, mis kokku moodustavad summa 10 000–20 000 eurot, siis meie kuumakse selle kõige muu kõrval on nii olematu, et tegelikkuses on tal vaja kõikide krediidiandjatega kokkulepet. Aga paraku me teame, et see ei osutu võimalikuks," ütles Tukk. "Ükskõik mis lahenduse me omalt poolt kliendile pakume, see ei tööta."
Swedbankil on Tuka sõnul Eestis pikaajalisi võlgnevusi portfellis alla ühe protsendi, kuid seevastu näiteks Läti üksuses on Swedbankil neid alla 10 protsendi.
Nordea Panga äristrateegia juht Olavi Pakkonen märkis ümarlaual, et kõige suurem korrelatsioon üle tähtaja laenudega on tööpuudusel. "See, et me Eestis oleme paremas olukorras kui Lätis või Leedus, ei tule sellest, et me Eestis oleme väga palju targemad, vaid sellest, et Eestis saavutas tööpuuduse tase kõigepealt kriisi ajal madalama taseme ja tuli oluliselt kiiremini alla," ütles Pakkonen. Tema sõnul on iga suurpanga krediidipoliitika eri riikides sarnane.
SEB Panga eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas ütles ümarlaual, et Eestis ei olnud erinevalt Lätis kriisi eel väga levinud spekulatiivsete tehingute finantseerimine. "See variant, kus eraisik ostis endale mitu korterit ja võttis nende finantseerimiseks just kodulaenu," selgitas Messimas. "Kindlasti oli neid juhtumeid, aga see osakaal võrreldes näiteks Lätiga oli oluliselt väiksem."
"Lätis oli selline situatsioon, kus leiti, et kinnisvaraarendustes sai soodsalt osta teise ja kolmanda korteri ja need endale kasulikult välja üürida. Selliste tehingute rahastamine kodulaenuga oli levinud," ütles Messimas. "See võib olla üks põhjus, miks kinnisvarahindade langus ja see üldine nõudluse ärakukkumine või ka edasimüügi peatumine lõi seal valusamalt."
Aasta tagasi SEB Panga 2005.–2007. aastal Eestis eluasemelaenu võtnud laenuklientide seas tehtud küsitlusele vastanutest oli Messimase sõnul kolm-neli protsenti selliseid, kes põhjendasid kodulaenu võtmist hea pakkumise või kinnisvarasse investeerimise võimalusega. "See ei olnud valdav või määrav osa laenusaajatest. Enamikul oli tarvis reaalselt esmast eluaset, mida ei olnud võimalik varem soetada," ütles Messimas. "Võib-olla ostis osa selle liiga kallilt või mitte nii läbimõeldult."
