Skaalal nullist 100 punktini mõõdetav üldise optimismi indeks kerkis tänavu juunis skaala positiivsesse poolde ehk 50,7 punktile, kuid septembriks oli indeks alanenud 48,4 ja detsembriks 47,7 punkti tasemele.

Hinnang riigi majanduskeskkonnale tervikuna langes kolmanda kvartali 46 punktilt neljandas kvartalis 43 punktile. See on ka peamine üldise optimismi indeksi languse tegur. Seejuures langesid võrreldes septembriga edasi nii hinnang riigi majanduse praegusele olukorrale kui lähema kuue kuu väljavaadetele, selgitas Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti.

Isikliku finantsseisu indeks jäi septembri tasemele. "Huvitav on, et indeksi komponentidest langes juba teist korda järjest isikliku finantsseisu järgmise kuue kuu ootus, kuid samavõrra paranes teist kvartalit järjest tarbimise indeks ehk vähenes tarbimise piirajate osa," märkis Petti.

"Üldine hinnatõus ning euro tulekuga seotud ebakindlus kutsuvad esile ettevaatlikuma isikliku finantsseisu prognoosi, kuid samas ei ole isiklik finantsseis viimase kuue kuu jooksul halvenenud, mistõttu varasem tarbimise piiramine on mõnevõrra lõdvenenud," pakkus Petti välja selgituse vastuolule. Viimast toetab tema hinnangul ilmselt ka tööpuuduse vähenemine, mis vähendab tarbimise piirajate osa.

Elukvaliteedi indeks paranes väga nõrgalt ehk 49 punktilt 50 punktile. Rahulolu praeguse elukvaliteediga veidi paranes, viimase kuue kuu muutust hinnati endisel tasemel ja edasine prognoos jäi samuti üldjoontes endiseks.

"Seega näeme selgelt, et kui tervikuna tunneb elanikkond ennast praegu veidi kergemalt kui masu sügavpunktis, siis edasise suhtes ollakse skeptilisemad eelkõige riigi üldise majanduskeskkonna ning isikliku finantsseisu arengute osas," selgitas Petti.

Tendentsi esimesed märgid olid näha juba juunis, jätkusid septembris ja ka nüüd enne aasta lõppu. "Näib, et peamiseks põhjuseks on hinnatõusu ja eurole üleminekuga seotud ebakindlus ning edasise suhtes on võtmeküsimuseks üldise pildi selginemine pärast eurole üleminekut," lisas Petti.

Vanuserühmadest langes üldine optimismi indeks eelkõige kahes vanemas rühmas, mis näib Petti hinnangul seonduvat hinnatõusust ja euro kasutuselevõtust tingitud ebakindlusega. Ka noorte optimism veidi langes, kusjuures tendents on juba mõnda aega allapoole.

Pärast mõnda aega kestnud meeste ja naiste optimismi indeksi sarnast liikumist toimus detsembris selge lahknemine – meestel kasvas indeks 52 punktile ja naistel langes 44 punktile ehk vahe on nüüd suur. "Ka see näib olevat põhjustatud naiste suuremast ebakindlusest seoses hinnatõusu ja eurole üleminekuga," hindas Petti. Sama on märgata ka venekeelse elanikkonna seas, kus indeks taas langes. Eestlaste seas jäi see endiseks. Indeksi väärtused olid vastavalt 36 ja 52 punkti.

Tarbimise indeksi paranemise juures jätkus endiselt just kulutusi varasemast oluliselt enam piirava elanikkonna osa vähenemine ja kulutusi varasemast enam mittepiirava rühma suurenemine 44 protsendini. Viimane annab Petti selgitusel tunnistust ilmselt kahest protsessist – ilma stabiilse sissetulekuta elanikkonna ehk töötute hulga vähenemisest ja vahepeal oluliselt kulutusi piiranute tarbimiskäitumise mõningasest lõdvenemisest.

Tarbimise piiramise olulisemateks suundadeks olid endiselt meelelahutus, kultuur ja hobid, riided ja jalatsid ning toit.

BNS