Et mõista, kuidas inimesed vabatahtlikult pensionipõlveks säästavad, võrdlesin nende inimeste varasid ja võlgu, kelle jaoks oli teise sambaga liitumine vabatahtlik. Selleks kasutasin esindusliku valimi põhjal kogutud registriandmeid 2017. aastast ja sobitamisanalüüsi (matching). Viimane võimaldab võtta arvesse teise sambaga liitunute ja mitteliitunute erinevusi vanuses, sissetulekus ja teistes jälgitavates tunnustes. Kuna teise pensionisamba sünnist oli uuringu ajaks möödas juba 15 aastat, on teise sambaga liitunutel kogunenud sambasse märkimisväärne summa. Samal ajal on sambaga mitteliitunutel olnud piisavalt aega, et leida teisele pensionisambale alternatiiv ja paigutada oma säästud sinna.

Analüüsist selgus, et liitunutel on märksa rohkem investeeringuid kolmandasse pensionisambasse. Oluline erinevus teise pensionisambaga liitunute ja mitteliitunute vahel tuleb aga välja reaalvarades, sest teise sambaga inimestel on tunduvalt rohkem nii kinnisvara kui ka osalusi ettevõtetes. Mitteliitunutel on vähem võlgu, kuid mitte piisavalt, et korvata nende halvemat varalist seisu. Seega pole teise sambaga liitunute ja mitteliitunute netovarades (st varadest on lahutatud võlad) statistiliselt olulist erinevust. Teise sambaga liitunute kasuks muutub erinevus statistiliselt oluliseks alles pärast seda, kui liidame ka teise samba varad.

Kõige tähtsam erinevus võrreldes varasema, 2013. aasta andmetega tehtud analüüsi ja uue analüüsi vahel on see, et koos teise samba varadega arvestatuna on liitunute netovarad nüüd ka statistiliselt oluliselt suuremad kui mitteliitunute varad. Eelmiste andmete alusel oli erinevus küll arvuliselt suur, kuid statistiliselt ebaoluline.

Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvab teise samba varade väärtus ja seega ka lõhe teise sambaga liitunute ja mitteliitunute varades. Teise sambaga liitunutel oli 2017. aasta lõpus netovarasid keskmiselt 15 000 eurot rohkem, ning sellest 8500 eurot tuli teise samba varadest.[1] Mitteliitunud ei ole aga suutnud teisest sambast loobumist korvata sellega, et investeerivad pensioniks iseseisvalt.[2] Sellest analüüsist ei saa järeldada, et vabatahtlikult säästaksid inimesed pensionieaks sama palju kui kohustusliku teise samba korral.

Tabel 1. Teise sambaga liitunute ja mitteliitunute varad ja kohustused eurodes, 2017

Varad/kohustused	Pärast sobitamist
	II sambaga liitunute keskmine	II sambaga mitteliitunute keskmine	Vahe
Finantsvarad kokku	8201,5	8482,7	–281,2
Hoiused	5933,8	7148,8	–1215,1
III sammas	1629,1	732,3	896,8***
Muud finantsvarad (aktsiad, võlakirjad jms)	638,7	601,7	37,0
Reaalvarad kokku	70514,6	60800,2	9714,4**
...kinnisvara	63030,1	55669,6	7360,5*
...sõidukid	2050,2	2353,2	–302,9
...ettevõtlusvarad	5434,3	2777,7	2656,8**
Kohustused kokku	11638,2	8944,6	2693,6***
...pangalaenud	11333,8	8816,7	2517,1**
...krediitkaardivõlg, krediidiliin/arvelduskrediit	304,3	127,9	176,4***
Netovarad = finantsvarad + reaalvarad – kohustused	67077,9	60338,4	6739,6
Netovarad = finantsvarad + reaalvarad + II samba varad – kohustused	75624,0	60338,4	15285,6***

---

[1] Liitunute teise samba investeeringute suur väärtus, 8500 eurot, tuleneb sellest, et analüüsi on kaasatud vaid vabatahtlikult liitunud, kes on vanemad ja investeerinud teise sambasse kauem kui kohustuslikult liitunud.

[2] Tuleb märkida, et inimene maksab oma brutopalgast teise sambasse 2%. Veel 4% makstakse tema tulumaksust ning see vähendab tema esimese samba pensioniõigusi. Nii et kui inimene otsustab, et ta ei tee teise sambasse sissemakseid, siis korvatakse see osaliselt esimesest sambast. Siiski ei näita meie analüüs, et mitteliitunud investeeriksid iseseisvalt isegi selle 2% suuruse sissemakse väärtuses, mis moodustab ühe kolmandiku kõigist teise samba investeeringutest.