Sularahata maksete arv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud, kuid käive on olnud märksa heitlikum, kuna see sõltub nii üldisest majandusaktiivsusest kui ka teatud määral üksikute suuremate ettevõtete tegevusest, ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Tiina Soosalu pressiteates.

Kõikidest riigisisestest maksetest 85 protsenti on eraisikute maksed, kuid maksete kogukäibest moodustavad need vaid 9 protsenti. Umbes viiendik Eestis tehtavatest sularahata maksetest arveldatakse pankadevahelise jaemaksesüsteemi STEP2 kaudu.

2015. aasta teises kvartalis liikus pankade vahel STEP2 kaudu päevas keskmiselt 116 000 riigisisest makset kogukäibega 144 miljonit eurot. Maksete arv oli 7 protsenti suurem kui eelmise aasta samal perioodil, käive aga kasvas aastaga 1 protsent. Ehkki suurem osa maksetest on pangasisesed, on pankadevahelised maksed moodustanud viimase kümne aasta jooksul stabiilselt 20–24 protsenti kõikidest riigisisestest maksetest.

Teistesse riikidesse tehti Eesti pankadest STEP2 kaudu keskmiselt 12 000 makset päevas. Makseid tehti 34 eri riiki, kõige rohkem Soome ja Saksamaale - kokku 31 protsenti kõikidest piiriülestest maksetest.

Maksete teise panka edastamiseks kasutatakse ka TARGET2 kiirmakset, mis saadab raha ühest pangast teise kuni 15 minutiga.1 Seda võimalust kasutatakse Eestis veel üsna tagasihoidlikult: teises kvartalis tegid pankade kliendid vaid 100 riigisisest kiirmakset päevas.

Eraisikud kasutavad ostude tegemiseks üha enam pangakaarti. 2015. aasta teises kvartalis tegid eraisikud iga päev 667 000 kaardimakset, üle kolme korra rohkem kui 2005. aastal. Kaardimaksete osatähtsus kõikides eraisikute riigisisestes maksetes oli teises kvartalis 75 protsent, kuid kümne aasta eest oli see arv 10 protsenti väiksem.

Sularaha võtavad eraisikud välja järjest vähem. Kui kümme aastat tagasi võtsid eraisikud pangaautomaadist sularaha keskmiselt 137 000 korda päevas, siis 2015. aasta teises kvartalis 103 000 korda päevas. 2011. aasta teises kvartalis 117 000 ja 2013. aasta samal perioodil 108 000 korda päevas.

Muudest sularahata makseviisidest kasutavad eraisikud kõige rohkem internetipanga maksekorraldusi. Teises kvartalis tehti päevas keskmiselt 109 000 internetipanga maksekorraldust, mis on 1,7 korda rohkem kui kümne aasta eest. Internetipanga maksekorralduste osatähtsus riigisisestes maksetes on aga vähenenud kümne aasta taguselt 19 protsendilt 12 protsendile.

Tähtsuselt kolmas sularahata makseviis oli kümme aastat tagasi otsekorraldus 10 protsendiga, ent praegu moodustavad e-arve püsimaksekorraldused 6 protsenti kõikidest sularahata makseviisidest.

Pangalingi kaudu tehtavaid makseid oli teises kvartalis 4 protsenti, ülejäänud sularahata makseviiside osatähtsus oli 1 protsent või alla selle.