Potisepp kommenteeris BNS-ile, et toiduainetööstus on sattunud olukorda, kus lühikese aja jooksul on kõikide tootmissisendite hinnatõus olnud ääretult järsk, sealhulgas elektri hind on tõusnud keskmiselt kolm korda, kütuse hinnatõusud on kergitanud logistikakulud 30 protsenti, gaasi hind on tõusnud rohkem kui viis korda, pakendid on läinud rohkem kui 50 protsenti kallimaks ja ka palgad on sektoris tõusnud 10 protsendi võrra. Ka teravilja hinnad on tõusnud aastatega kordades.

Teravilja hinna tõusu koosmõju gaasi- ja kütusehindade tõusuga saab olema laiaulatuslik,

toonitas ta. 

Samuti mõjutab sektorit rohepööre, millega seoses tuleks liidu vaates kõik tegevused, mis ei ole praegu hädavajalikud, edasi lükata. 

Potisepp tõdes, et tootmissisendite jätkuva hinnatõusu taustal ootavad ees uued hinnatõusud ka toiduainetele. "See on paratamatu – ettevõtted ei saa kahjumiga toota, sest nii ei jää meie tootjad ellu. Vaadates eelmise aasta sektori kasumit, on näha, et kasum on koroonajast alates langenud, näiteks eelmise aasta viimases kvartalis moodustas kasum müügitulust vaid 2,4 protsenti, selle aasta esimese kvartali kasum moodustas aga vaid 3 miljonit eurot toidutööstustes," lisas toiduliidu juhataja.

Olematu kasumiga ei ole aga ettevõtted võimelised tootmisi kaasajastama, töötajate palku tõstma ega karmistuvaid keskkonna- ja pakendinõudeid täitma. Ettevõtted vajavad Potisepa selgitusel investeerimiseks ressurssi, et tõsta tootmiste efektiivsust, kasvatada mahtusid, tegeleda tootearendusega ja muuta tootmiskeskkonda säästlikumaks. Investeeringuid vajatakse ka ettevõtete automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks. Sektoris, kuhu kuulub toiduliit, on puudu ka lihttöötajatest, sest suurem osa tootmisest on käsitöö.

"Mul on liidu juhina mure meie sektori ettevõtete investeerimisvõimekuse pärast ja seda eelkõige seetõttu, et toodete ja tootmise hinnatõuse ei ole suudetud tervenisti üle kanda lõpphindadesse, sest kaubandusketid, eriti välisomanikele kuuluvad kaubandusketid, kus suur osakaal sortimentides importtoodetel, hoiavad kunstlikult hindu all ning tarbijate ostuvõime on languses," nentis Potisepp.

Ta lisas, et ettevõtjate sõnul takistavad investeeringuid täna eelkõige ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, kvalifitseeritud tööjõu puudus, omafinantseeringu madal võimekus ja investeeringute pikk tasuvusaeg.

Toiduainetööstus investeeris 2022. aasta esimeses kvartalis materiaalsesse kinnisvarasse 15,9 miljonit eurot, mida oli võrreldes eelmise aasta sama ajaga ligi 40 protsenti vähem. Suurim osakaal investeeringuid oli materiaalsesse põhivarasse 9,9 miljoni euro ulatuses, ehitistesse 3,9 miljonit eurot ja transpordivahenditesse 1,7 miljonit eurot.

Liit leiab, et kui valitsus ei kompenseeri riigi eelarvest toidutööstusele elektrit, gaasi ega kütuse hindasid, mis aitaksid toiduainete hinnatõuse leevendada ja inflatsiooniga paremini toime tulla, tõusevad hinnad tootjatest sõltumatult.

"Toidutootmine on energiamahukas ja energiakandjate osakaal moodustas enne hinnatõuse keskmiselt 9 protsenti toote omahinnast ja see tõuseb seoses tootmissisendite hindade kiirest tõusust. Näeme, mis toimub bensiini ja diislihinnaga ja siingi nähakse hinnatõusu jätkumist. Samuti lootsime kõik, et vähemalt suvi toob elektrihinna languse, kuid nüüd näeme, et otse vastupidi – elektri hind on siiani püsinud kõrge," kommenteeris Potisepp.

Eelmisel nädalal pöördusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eesti Toiduainetööstuse Liit ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, et saada riigilt suuniseid, kuidas leevendada eesootaval sügisel võimalikke gaasi varustuskindluse puudusest tulenevaid riske, kuna mõnede liikmete sõnul on gaasiga varustatus ebakindel.

Toidutööstus on kõige suurem gaasi kasutav tootmissektor ning seetõttu teevad ettevõtted Potisepa sõnul praegu ettevalmistusi gaasi tarbimise vähendamiseks. Gaasi vajab toidutööstus eelkõige tootmisprotsessides nagu kuumutamised, keetmised, aurutamised, põletamised ja kuivatamised. Lisaks kasutatakse maagaasi tootmis- ja laohoonete kütmisel.