Seoses metallide kallinemisega on aastaga oluliselt kasvanud tootjahinnad metalltoodete tootmises (ligi 19%). Kümnendiku võrra on kasvanud elektriseadmete hinnatase. Samas suurusjärgus (9%) on tõusnud tootjahinnad toiduainete tootmises, sealhulgas piimatooted on kallinenud veerandi võrra ehk tootjahinnad on sarnaselt piima kokkuostuhindadele jõudnud tagasi peaaegu 2008. aasta kõrgtasemeteni.
Teistes harudes on hinnad püsinud stabiilsematena, tootjahinnad on muutunud aastaga mõne protsendi võrra. Vaid ehitusmaterjalide tootmises ulatus detsembris hinnatõus 7%ni, samas suhteliselt kõrge kasv tuleneb eelkõige majanduskriisiga kaasnenud madalast baastasemest aasta tagasi.
Detsembris suurenesid ettevõtjate hinnatõusu ootused. 30% Eesti
Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud tööstusettevõtetest
prognoosis müügihindade kasvu lähemal kolmel kuul, hindade langust
eeldas 6-7% vastanutest. Üle poole ettevõtjatest ootas hindade püsimist
praegusel tasemel. Hinnangute muutust võrreldes varasemate kuudega võis
täheldada eelkõige puidutööstuses, ehitusmaterjalide tootmises ning
mööblitööstuses. Kasvanud hinnad välisturgudel (nii ekspordi kui ka
impordi suunal) tekitavad hinnasurveid ka siseturul, samas ei kandu need
efektid toodete struktuuri erinevuse tõttu üks ühele siia üle.
2010. aasta detsembris jätkus ekspordi- ja impordihindade tõus, eelmise
aasta sama kuu näitajatest olid hinnad keskmiselt vastavalt 8,4% ja
12,8% kõrgemad. Sama aasta novembrikuuga võrreldes kasvasid
ekspordihinnad 0,8% ja impordihinnad 2,7% võrra. Impordihindade
kasvutempo kiirenemist mõjutas eelkõige nafta maailmaturuhinna jätkuv
tõus, kuid samuti on kallinenud paljude teiste toormete hinnad
maailmaturul. Toormehindade tõus kandub viitajaga ka ekspordihindadesse.
Detsembris oli aastases võrdluses jätkuvalt suurima kasvutempoga (32%)
metallitööstuse toodete ekspordihinnad. Ka kuises võrdluses oli nende
osas üks tugevamaid hinnatõuse (2%). Samas suurusjärgus tõusid kuuga
ekspordihinnad toiduainetööstuses, aastakasv ulatus 13%ni. 8% piires
olid aastaga tõusnud väljaveohinnad metalltoodete tootmises, kummi- ja
plastitööstuses ning keemiatööstuses. Ainsana toimus suurem langus (-6%)
rõivatööstuse toodete ekspordihindade osas. Tugev konkurents
välisturgudel Aasiast tuleva odava toodanguga ei võimalda rõivatootjatel
hindu kergitada.
