„Kriisi mõjude leevendamiseks loodud töötasu hüvitamise meede, kust tööandjatel on olnud alates märtsist võimalik taotleda toetust töötajatele tasu maksmiseks, on aidanud säilitada töökohti ja inimeste sissetulekuid ning parandanud praeguses kriisis raskustesse sattunud ettevõtete olukorda. Peame pingutama, et aidata meie tööinimestel ja ettevõtetel raskemad ajad üle elada ning panustada majanduse taastumisse,“ lausus peaminister Jüri Ratas.

„Seetõttu pidasime oluliseks jätkata meetmega kuni juuni lõpuni, et vajalik abi jätkuks veel ka suve alguses pärast eriolukorra lõppemist,“

lisas peaminister.

Sotsiaalminister Tanel Kiik sõnas, et peab oluliseks töötajate ja tööandjate toetamist ning laiaulatuslike koondamiste vältimist, kuna värbamine hiljem on keerukam ja väljaõpe kulukam. „Peame arvestama, et taotlejaid võib lisanduda ning soovime, et hüvitise taotlemise võimalus oleks eelkõige neil tööandjatel, kelle olukord on kõige raskem. Meetme pikendamiseks leppis valitsus kokku lisaks töötukassa vahenditele kuni 36 miljoni euro ulatuses eraldada vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist,“ ütles Kiik.

Ettepaneku järgi on plaanis palgahüvitise meetme kriteeriume kitsendada: kui varem pidi olema käive langenud 30 protsenti, siis uue ettepaneku kohaselt peaks käibe langus olema vähemalt 50 protsenti. Kui varem pidi tööandja olema vähendanud töötajate töötasu või töökoormust vähemalt 30 protsenti, siis nüüd peaks olema selliseid töötajaid vähemalt pool või töökoormus peaks olema langenud vähemalt poole võrra.

Langeb ka hüvitise kõrgeim määr endiselt 1000-lt eurolt 800-le eurole. Langetada on plaanis ka hüvitise asendusmäära varemalt 70 protsendilt 50-le, mis tähendab, et kui varem võis saada töötaja hüvitist kuni 70 protsenti palgast (kuni 1000 eurot), siis nüüd võib ta saada kuni 50 protsenti palgast, kuid kõige rohkem 800 eurot. Samaks jääb tööandja omaosalus, mis ka varem oli vähemalt 150 eurot.

Juuni eest võivad koondamise ennetamiseks kavandatud meetmest töötajatele toetust taotleda ka tööandjad, kelle töötajad said hüvitist kahe kuu eest vahemikus märts kuni mai.

Samuti pikeneb aeg, mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada. Senise ühe kuu asemel peab tööandja tagama töökoha vähemalt järgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb tööandjal kogu hüvitise summa tagastada töötukassale.

Plaanis on kehtestada ka kaks lisakriteeriumit. Edaspidi saab töötasu hüvitist taotleda vaid nendele töölepingulistele  töötajatele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020. Hüvitist saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud.

Meetme pikendamise maksumus sõltub nii taotlejate ja nende töötajate arvust, saadud töötasude suurusest kui teistest teguritest jäädes vahemikku 50-70 miljonit, millest umbes pool kaetakse töötuskindlustusvahenditest ja teine pool ehk kuni 36 miljonit eurot Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest.