"Selleks et suudaksime ka tulevikus tagada üle Eesti puhta joogivee ja nõuetele vastava kanalisatsiooniteenuse, tuleb kiiresti vastu võtta mõned radikaalsed otsused. Kui just riik ei leia lähiaastatel võimalust veemajanduse valdkonna doteerimiseks, on veehinna tõus paratamatu," teatas vee-ettevõtete liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmees pressiteates.
"Küsimus on täna pigem selles, kas alustame veehinna tõstmist kohe ja teeme seda järk-järgult, mis ei oleks tarbijale nii valus. Või ootame veel kümme aastat, kuni turgu tabab šokk ning alla tuleb neelata korraga mitmekordne hinnatõus. Tõenäoliselt on selleks ajaks juba osa väiksemaid või keskmise suurusega vee-ettevõtteid ka oma uksed kinni pannud," lisas ta.
Tarkmehe sõnul on siiani suudetud hoida vee hind tarbijale madalal tänu sellele, et hinnas ei ole arvesse võetud mahukaid investeeringuid, mis on tehtud toetuste abil näiteks nõukogudeaegse infrastruktuuri kaasajastamiseks, uute trasside rajamiseks ja ülalpidamiseks. Samuti ei ole sinna sisse arvestatud piisaval määral tulevasi ja võimalike kriisiolukordade lahendamiseks mõeldud investeeringuid, mis ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohast on hädavajalikud.
"Enamik suuremahulisi rahasüste viimase kümne aasta jooksul on tehtud Euroopa Liidu struktuurfondide rahade eest, mis tähendab, et lõviosa Eesti veeteenusest on tegelikult maksnud kinni Euroopa Liidu maksumaksja," ütles ta.
EVEL-i hinnangul ulatub koos toetuste ja omafinantseeringutega viimase 15 aasta investeeringute maht veeinfrastruktuuri Eestis suurusjärku 1 miljard eurot. Selle raha eest on uuendatud ligikaudu kolm neljandikku keskmise vee-ettevõtte infrastruktuurist.
"Meie arvutuste kohaselt ületavad väikese ja keskmise suurusega vee-ettevõtete tegelike investeeringute vajadused lähiaastatel vastavaid võimalusi 2-3 korda," ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse esimees ja Matsalu Veevärk AS-i juhatuse liige Hans Liibek. "Mingil hetkel, näiteks 15 aasta pärast, kasvavad investeeringute mahud hüppeliselt, kui tuleb korraga välja vahetada oma aja ära elanud seadmed."
EVEL soovib seadusliku aluse loomist, mis lubaks veehinnale lisada ka toetusega soetatud põhivara amortisatsiooni ehk kulumi. Kogunev summa paigutatakse vee-ettevõtte juures asuvasse reservfondi, mida vee-ettevõttel on võimalik kasutada ootamatute või suuremahuliste investeeringute tegemiseks, näiteks kulukate seadmete välja vahetamiseks.
