Käibedeklaratsioonide järgi esitasid üle 21 000 äriühingu andmeid pea 50 000 sõiduauto kohta. Täies ulatuses ettevõtluses kasutatavaid sõiduautosid deklareeriti 15 000, millega seotud kuludelt arvati sisendkäibemaksu maha 1,3 miljoni euro ulatuses. Osaliselt ettevõtluses kasutatavaid sõiduautosid deklareeriti 35 000, millelt arvati sisendkäibemaksu maha 1,4 miljonit eurot. Andmeid sõidukite kohta ei esitanud üle 16 000 isiku, kellele teadaolevalt kuulub 45 000 sõidukit. Sealhulgas oli kuni ühe töötajaga ja kuni 5000 eurose aastase kogukäibega äriühinguid 1624, kellel oli kokku 2422 sõiduautot.
MTA kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värgi sõnul on kavas eelisjärjekorras kontrollida nende äriühingute esitatud andmeid, kelle aastane kogukäive on väike, auto on soetatud detsembris ning sellelt on käibemaksu riigilt täies mahus tagasi küsitud.
„Samuti pöördume valimi alusel telefoni või e-kirja teel nende äriühingute poole, kes ei näidanud deklaratsioonil ühegi autoga seotud kulu, kuigi maanteeameti andmetel oli neil detsembri seisuga vähemalt üks auto,“ rääkis Värk. „On vähetõenäoline, et kõiki neid ettevõtluseks soetatud autosid reaalselt kuu aja jooksul ei kasutatud,“ lisas Värk.
Esitatud andmete kontrollimisel kasutab maksuhaldur vaatlustel kogutavat infot ning vajadusel teiste ametite registris olevaid andmeid. Kohustuslike andmete põhjendamatult esitamata jätmisel alustab MTA vajadusel kontrollimenetlust. Koostöös maanteeametiga on kavas tähelepanu pöörata ka sõiduautodele, mida on käibemaksu täies ulatuses mahaarvamise eesmärgil proovitud võtta kasutusele tarbesõidukitena (N1 kategooria sõiduk).
Lisainformatsioon:
