Erisoodustuse puhul puudub maksuvaba osa ning see maksustatakse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga ning olenevalt asjaoludest ka käibemaksuga.
Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 4 sätestab, et erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.
TuMS-s toodud erisoodustuse mõiste on üldsõnaline ja raskesti määratletav, mida on märgitud ka kohtupraktikas.
Riigikohus on defineerinud, et erisoodustus on tööandjalt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu, kusjuures erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitada ka loonuspalgana. Riigikohus on rõhutanud, et erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära, kusjuures erisoodustusega ei ole tegemist siis, kui töötaja hüvitab saadud soodustuse tööandjale.
Sõltub sellest, kelle huvides on kulutus tehtud
Tallinna ringkonnakohus on märkinud, et töötajale tehtud soodustuse kvalifitseerimisel TuMS-i § 48 lg 4 mõttes erisoodustusena on oluline ka see, kas konkreetne kulutus on tehtud töötaja või tööandja huvides, kusjuures erisoodustuseks on sellised töötaja huvides tehtud kulud, mis ei ole otseselt vajalikud tööandja jaoks või mille vajalikkus või kasulikkus tööandja jaoks on töötaja kasuga võrreldes teisejärguline.
Põhjalikumalt saab erisoodustuste määratlusest seaduses ja kohtupraktikas lugeda varsti ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 4, 2016. Praegu on käimas ajakirja tellimiskampaania, mil Raamatupidamisuudised saab järgmiseks poolaastaks tellida eriti soodsalt. Lähemalt lugege aadressilt: http://rup.ee/tellimine
