"Kui seadus ei tööta, tuleb asjaomastel riigiasutustel endale otsa vaadata ja küsida, miks seadus ei tööta," ütles Palts ja lisas "Kõige rohkem teeb muret see, et uuendatud eelnõud ei lahenda neid probleeme, mille tarbeks seadusemuudatust soovitakse teha."

Kehtiv käibemaksuseadus ei luba sisendkäibemaksuna arvesse võtta selliste kaupade või teenustega seotud käibemaksu, millel puudub otsene side käibe tekkimisega. Et saaks kasutada mahaarvamise õigust, peab auto olema reaalselt ettevõtluse jaoks kasutuses, rääkis Palts.

Kas see nii ka tegelikult on, seda saaks Paltsi sõnul maksuhaldur üsna hõlpsasti ettevõtjate käest küsida, kui maksudeklaratsioonidest nähtub, et ettevõtlust ei toimu ja töötajaid ei ole, kuid arvel on siiski hulk kalleid autosid.

"Ümbrikupalkade vastu võitlemisel on sellised teavitused positiivset tulemust toonud ja võiks proovida ka siin. Kui on probleem, tuleb esmalt otsida rohtu kehtivast seadusest, mitte asuda uut koostama," sõnas Palts.

Rahandusministeeriumi hinnangul Kaubandus-Tööstuskoda eksib, väites, et kehtiv seadus juba lubab maha arvata vaid ettevõtluseks kasutatava auto sisendkäibemaksu. Just ettevõtete sõiduautodele on käibemaksuseaduses seni tehtud erand - sõiduauto ostmine, selle tarbeks soetatud kütus ja teised otseselt seotud kulud arvestatakse maha sõltumata nende ettevõtluses kasutamise osatähtsusest. Seega on käibemaksuseaduse paragrahv 29, lõige 4 järgi lubatud maha arvata kõik, teatas ministeerium.

"Arusaadavalt võib firmade sõiduautode soodsama maksukäsitluse vähendamine ettevõtjatele olla ebamugav, kuid kriitikas ei tohi faktidest kaugele minna," märkis Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali. "Samas ei tasu unustada ka seda, et käibemaksu maha arvamise lubamise mõte on toetada ettevõtlust, mitte erasõite," lisas ta.

Eelnõu eesmärk on saavutada õiglane tasakaal eraisikute ostetud sõiduautode firmaautode erasõitude maksustamisel. Praegu saab ettevõtja maha arvata ka erasõitudeks tehtud kulutused ning riik ei peaks seda maksumaksja kulul soosima.

Rahandusministeerium on analüüsinud kehtivat olukorda ja jõudnud järeldusele, et sõidupäevikut ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks tehtud sõitude kohta, seega on tehtud ettepanek süsteemi muuta.

Loomulikult säilib ka peale seadusemuudatuse jõustumist ettevõtetel võimalus soetada nii kalleid autosid, kui soovitakse. See aga ei tähenda, et kallimad valikud peaks kinni maksma riik.

Koostöös Maksu- ja Tolliametiga on juba rakendatud mitmeid meetmeid maksupettuste vähendamiseks. Samas tuleb sellega jätkuvalt tegeleda. Näide kehtiva süsteemi ärakasutamisest on seegi, et igal sellisel äriühingul, millelt riigieelarvesse ei laeku tõenäoliselt suurt midagi, on keskmiselt 1,23 sõiduautot. Kehtiv liikluskindlustus viitab sellele, et neid sõiduautosid siiski kasutatakse. Nendega tegeleb maksuamet kindlasti eraldi, kuid nii-öelda elustiilifirmad pole muudatuse peamine sihtmärk.