Euroopa Komisjoni direktiivist lähtuvalt võivad liikmesriigid kehtestada madalama käibemaksumäära füüsilistel kandjatel raamatutele, digitaalsed raamatud on klassifitseeritud aga elektroonilise teenusena, mida tuleb maksustada täismahus.
"Me oleme sellel teemal saanud ministeeriumitest tagasisidet, et Euroopa nõuab. Euroopa Liit aga ju käitub, nagu liikmesriigid soovivad. Kui liikmesriigid avaldavad soovi, et asjad võiksid olla teisiti, siis saab otsustada teisiti," ütles Eesti Kirjastuste Liidu esimees Mart Jagomägi BNS-ile.
Eesti Kirjastajate Liit saatis valitsusele kirja, et viimane Euroopa tasandil antud teemaga tegeleks. Aktsioon sai Jagomägi sõnul alguse Euroopa Kirjastajate Föderatsioonist, millega koostöös selle liikmed valmistasid ette pöördumised oma riikide valitsustele.
"Nii nagu raamatute käibemaks tähendab lugemise maksustamist, tähendab e-raamatute käibemaks tehnoloogilise progressi maksustamist. Pole vahet, kas raamat on trükitud või digitaalses formaadis, allalaaditav või paberkandjal. See, mis tegelikult loeb, on sisu, millele tuleks kehtestada nii väike käibemaksumäär kui võimalik," seisab valitsusele saadetud kirjas.
"Eesti on harjunud ennast reklaamima kui e-riiki. Ka siin oleks Eestil hea võimalus vastavasisulise ettepaneku tegemisega teistele teed näidata," kirjutas liit.
"Maksusoodustuse kehtestamisel ja käsitlemisel me oleme lähtunud põhimõttest, mille kohaselt tuleb kõiki soodustusi anda ja vaadata võimalikult kitsalt. Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis on sätestatud võimalus rakendada madalamat käibemaksumäära raamatutele ja seda me oleme ka teinud. E-raamatut käsitletakse direktiivis kui teenust ja sellele madalam maksumäär ei laiene," ütles Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.
Rahandusministeeriumil siiski ei ole plaanis teha komisjonile ettepanekut e-raamatute käibemaksu 9 protsendile alandada, ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Mailin Aasmäe.
