"Käibemaksudeklaratsiooni lisa on mõeldud ennekõike suurte maksukahjude põhjustajate tuvastamiseks automaatmeetodil, mitte iga väiksema ebatäpsuse taga-ajamine," kinnitas MTA peadirektor Marek Helm.
"Kui vaadata kasvõi Euroopa Liidu siseste partnerite deklareerimiste andmeid, siis seal on erinevused 850 miljonit eurot, täiesti müstiline summa, kaks aastat tagasi oli see üle miljardi euro," kommenteeris ta.
"On utoopiline oodata, et kõik deklaratsioonid omavahel klappima hakkaksid – need ei hakka kunagi kattuma – ja maksuamet peab lihtsalt olulise ebaolulisest eraldama," rääkis Helm. Kui suured ebakõlad tegelikult tulevad on näha detsembris, lisas ta ja märkis, et maksuametil on parematki teha kui kontrollida, miks üks ettevõte deklareeris tehingu ühel ja teine järgneval perioodil.
Helmi sõnul on maksuametile oluline just võrrelda deklareeritavaid lisasid muu maksukäitumise ja võimalike variisikutega tehingute suhtes. "Kui varem tuli tehingud ja partnerid eraldi välja küsida, siis nüüd käib see automaatselt, see tähendab meeletut töötundide võitu," ütles Helm.
Novembrist hakkab kehtima käibemaksuseaduse muudatus, millega muutub kohustuslikuks deklareerida tehingupartnerid, kellega perioodil vahetatud arvete kogusumma ületab 1000 eurot.
