Alternatiivse lahendusena võiksid käibemaksukohustuslased esitada andmeid ostu- ja müügitehingute kohta ainult juhul, kui maksuhaldur peab teatud põhjustel vajalikuks käibemaksuandmete küsimist ettevõttelt, teatas koda BNS-ile.
Koda toob välja, et seletuskirjas ei ole endiselt analüüsitud, kui suuri kulusid toob kaasa käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine ettevõtetele. Kaubanduskoja hinnangul toob eelnõuga kavandatav muudatus ettevõtetele kaasa ühekordseid kulusid vähemalt 15 miljoni euro ulatuses ning samuti kasvab oluliselt jooksvate kulude maht.
Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, miks ei ole eelnõu koostajad põhjalikumalt uurinud, milliseid meetmeid kasutatakse nendes riikides käibemaksupettustega võitlemiseks, kus maksuauk eelarvest on väiksem kui meil. Ära tuleks kasutada toimivad parimad praktikad, mille kohta on riikidel ka pikaaegne tõestus, märgitakse Rahandusministeeriumile saadetud ettepanekus.
