Kuidas see aga tegelikkuses välja näeb?
Kui enne 25. detsembrit 2013 laekus raha Maksu- ja Tolliametile isikult X ja makse viitenumber viitas isiku Y alusdokumendile (maksuotsus, intressinõue, tollideklaratsioon vms dokument, millel on iseseisev viitenumber), liikus laekunud raha otse isiku Y ettemaksukontole ja seal toimus tasumine. Kui laekunud summa oli suurem alusdokumendi saldost, jäi tasumisest ülejäänud raha isiku Y ettemaksukontole. Kõik need toimingud kajastusid ainult isiku Y ettemaksukonto toimingute aruandes ja ka enammakstud summa osas oli võimalik e-maksuameti/e-tolli kaudu tagastustaotlust esitada ainult isikul Y.
Kui sama toimub pärast 25. detsembrit 2013, liigub raha laekumisel isiku X ettemaksukontole ja sealt toimub ka isiku Y alusdokumendi tasumine. Kui laekunud summa on suurem alusdokumendi saldost, jääb ülejäänud raha isiku X ettemaksukontole. Kõik need toimingud kajastuvad ainult isiku X ettemaksukonto toimingute aruandes ja enammakstud summa osas on võimalik e-maksuameti/e-tolli kaudu tagastustaotlust esitada ainult isikul X.
„Asja sisu lühidalt on see, et kui keegi teeb makse Maksu- ja Tolliametile sooviga tasuda näiteks oma abikaasale tehtud trahvinõuet ja märgib maksekorraldusele trahviotsusel oleva viitenumbri, liigub raha maksja ettemaksukontole ja sealt toimub viitenumbri järgi abikaasa trahviotsuse tasumine,“ selgitas Raamatupidamisuudistele MTA pressiesindaja Uku Tampere. „Kui kogemata juhtub, et maksja maksis suurema summa, kui oli trahvinõude tasumata osa raha laekumise hetkel, jääb enammakstud raha maksja ettemaksukontole ja maksjal on võimalik see tagasi küsida läbi e-maksuameti/e-tolli.“