Riigikogu maaelukomisjoni poole pöördusid Virumaa põllumeeste esindajad murega, mis puudutab põllumaa maamaksu järsku tõusu järgnevatel aastatel. Põllumehed tõid oma pöördumises välja, et käesoleva aasta suvel jõustunud maamaksuseaduse kohaselt võivad kohalikud omavalitsused (KOV-id) tõsta maamaksu määra kuni 10 protsenti, 2025. aastal kuni 50 protsenti ning ülejärgmisel aastal võivad KOV-id otsustada juba maamaksu tõusu vahemikus 10‒100 protsenti. Seejuures on põllumaa koos metsamaaga ühes maksugrupis, ent sama maksumäära rakendudes võib põllumaa maamaks kasvada viis korda enam kui metsamaa oma.
Põllumaa maamaksu tõus on liiga järsk
„On selge, et maa väärtus ajas muutub ning maamaks peabki tõusma, kuid probleem on selles, et põllumaa maamaksu tõus on liiga järsk ning metsa- ja põllumaa eest tasutava maamaksu tõus ei ole proportsionaalne,” ütles maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse.
Kruuse sõnul võib maamaksu suurenemine näiteks 10 euro võrra hektari kohta tähendada mõne ettevõtja puhul survet tootmise lõpetamiseks ja sektorist väljumiseks. See aga omakorda mõjutab nii toidujulgeolekut kui ka riigi julgeolekut laiemas tähenduses, kuna kaovad töökohad ning ettevõtlikud inimesed lahkuvad maapiirkonnast.
„Leidsime komisjonis, et maamaksu tuleks diferentseerida ka põllumaade lõikes, võttes arvesse ühe hektari tootlikkust. Seejuures tuleks maksumäära kehtestades arvesse võtta, mis otstarbel maad kasutatakse – kas see on põllumajanduslikus kasutuses või on sinna rajatud näiteks päikesepark,” sõnas Kruuse.
Maaelukomisjon otsustas regionaal- ja põllumajandusministrile teha ettepaneku veel kord analüüsida põllu- ja metsamaa maksustamise põhimõtteid ning kaaluda ka võimalust põllumaa maksustamise diferentseerimiseks olenevalt põllumaa maakasutusest ja potentsiaalselt teenitavast tulust. Komisjon ootab ministrilt tagasisidet ja plaanib maamaksuga seonduvaid teemasid oma istungitel edaspidi veel arutada.
