Juulis kasvas enim ehk 20,7 protsenti juriidilise isiku tulumaksu laekumine. Seda mõjutasid riigiosalusega ettevõtete, eelkõige Tallinna Sadama, dividendide väljamaksed, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu pressiteates.
Erasektori kasumieraldised võrreldes möödunud aasta juuniga vähenesid seejuures 4,7 protsenti. Käibemaksu laekumine jätkab kasvu vaatamata deklareeritud käivete vähenemisele, mis viitab muu hulgas fiktiivsete käivete langusele.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutas juulis füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide alusel juurdemääratud tulumaksu tasumine. Kokku määrati deklaratsioonide alusel täiendavat tulumaksu ligikaudu 24 miljonit eurot, millest juulis tasuti 5,5 miljonit eurot.
Füüsilisest isikust ettevõtjate poolt ja füüsiliste isikute kasult vara võõrandamise eest tasutakse tulumaksu oktoobris. Juulikuu laekumine kokku ulatus 43,8 miljoni euroni ning aastane kasv moodustas 5,7 protsenti. Seitsme kuuga kokku on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tulumaksu riigieelarvesse laekunud 18,5 protsenti enam, kuivõrd tulumaksu tagastused on olnud väiksemad ning juurdemääramised seevastu suuremad kui möödunud aastal.
Sotsiaalmaksu laekus juulis 206,8 miljonit eurot ning seitsme kuu kokkuvõttes tasuti seda 7,5 protsenti rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Eelarves planeeritust on täidetud 57,9 protsenti. Viimasel kahel kuul on sotsiaalmaksu laekumise kasvutempo aeglustunud 6,5 protsendini ning seda on mõjutanud eelkõige keskmise palga kasvu pidurdumine.
Mais ja juunis kasvas keskmine palk vastavalt 5,4 ja 4,6 protsenti. Hõive kasv püsib samas 1 protsendi lähedal. Kuue kuu kokkuvõttes on hõive oluliselt suurenenud finants- ja kindlustustegevuse ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel – keskmine kasv on vastavalt 8,7 ja 6,6 protsenti. Samas kõige rohkem on hõive samal perioodil langenud mäetööstuses ja hulgikaubanduses, vastavalt 4,9 ja 3,8 protsenti.
