"Seal on palkade erinevus tootjate vahel väga suur. Sektor ise on seda probleemi tunnistanud," ütles Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm intervjuus Postimehele.
Maksupettuste valdkonnas on kõige suuremaks probleemiks käibemaksupettused, saamata jäänud käibemaks ulatub hinnanguliselt igal aastal üle 220 miljoni euro, seejärel tulevad tööjõumaksudega seotud maksu- ja aktsiisipettused, rääkis Helm.
Käibemaksulaekumise parandamisel on Helmi sõnul kõige sisulisem muudatus käibemaksusüsteemi kontrolli uuendamine, praegune käibemaksusüsteemi kontroll on ligi kümme aastat vana. "Järgmise aasta juulist võiks olla süsteem, kus suuremate kui 1000-euroste tehingute kohta edastavad nii ostja kui ka müüja ametile automaatselt info deklaratsiooni lisana," ütles ta.
"Praegu küsime tehinguinfot käsitööna, tulevikus hakkab see infovahetus toimuma automaatselt. Loodame siin suurt muutust käibemaksu laekumises. Oleme konservatiivsed, aga aastas võiks selle arenduse tulu olla 30 miljonit eurot," rääkis Helm.
Helm sõnas, et amet vajab ettevõtjate tuge pettustega võitlemisel. "Ettevõtja tunneb oma sektori eripära ja tajub väga hästi, kus toimuvad pettused. Kui vaadata näiteks Soomet, siis seal on erasektor oluliselt aktiivsem ja pakub ise välja meetmeid varimajanduse vähendamiseks."
