"Edaspidi oleks kõik eksportöörid häbis ja nende allhankijad au sees, sest allhankijad maksavad riigile ära selle sama käibemaksu, mille eksportijad tagasi küsivad. Eriti halba valgusse seab see need ettevõtjad, kelle töötajad maksavad makse välismaal, näiteks ehitajad Soomes, ja Eestis tehakse ainult kulusid, näiteks raamatupidamisteenus või bürookulud, millelt küsitakse käibemaksu tagasi," ütles BNS-ile liidu juht Lasse Lehis.

"Kui lisada siia juurde teine kavandatav seadusemuudatus, mille kohaselt pikendatakse enammakstud maksude tagastamise üldine tähtaeg 30 päevalt 60 päevani, siis mina ei oska sellest järeldada muud, kui et valitsus on otsustanud Eesti ekspordi välja suretada. Eksportijate jaoks on kiire käibemaksutagastus väga oluline ja isegi teadmine, et maksuamet võib suvalisel hetkel viidata uuele seadusele ja venitada ilma mingi põhjuseta maksutagastusega praegusest poole kauem, võib ettevõtte tegevusele väga halvasti mõjuda," rääkis Lehis.

"Eelnõu kohaselt hakatakse avaldama isiku poolt makstud maksude kogusummat, maksuliike eristamata. Selline statistika annab maksulaekumistest äraspidise pildi, sest ühte patta pannakse täiesti erinevad maksud ja et taolisest edetabelist midagi asjalikku välja lugeda, tuleb tunda kõikide maksude toimimise põhimõtteid," märkis ta ning lisas, et põhimõtteid tundmata võib teha avaldatud infost väga valesid järeldusi ja see võib mingil hetkel muutuda ohtlikuks kogu Eesti ettevõtluskeskkonnale.

Lehis soovitas hakata edetabeleid koostama majandusaasta aruannete põhjal, kus suur osa ettevõtete maksuinfost on alati olnud avalik. Uue avalikustamise muudab tema sõnul eriti kahtlaseks see, et sellega oleksid kehvemas seisus eksportivad ettevõtjad, kellele kehtib ekspordil 0-protsendiline käibemaksumäär. "Tõsistel tootjatel, kellel on suur materjalikulu, ületab tagastatav käibemaks töötajate palkadelt makstud maksusid. Selline ettevõte läheks maksude edetabelisse suure miinusega ning saaks ilmselt negatiivse tähelepanu osaliseks," märkis Lehis.

Maksude edetabelisse tuleks muidki hälbeid, sest teenuseid sisseostvate ettevõtete makstud maksude netojääk on väiksem kui nendel, kes erinevaid töid teevad palgatud tööjõu abil, sest esimesel juhul läheks sisendkäibemaks maksujäägilt maha, teisel juhul aga lisanduksid sotsiaal- ja tulumaks. Kõige edukamad maksumaksjad oleksid tema sõnul uue süsteemi järgi kütuse, tubaka ja alkoholi maaletoojad, sest nemad maksavad nendelt toodetelt aktsiisi ja kogu hinnalt ka käibemaksu.

"Selleks, et saada edetabelis esikoht, tuleb müüa toodet siseturule, toode peab olema aktsiisiga maksustatud, toodangu tooraine tuleb kas ise ammutada või importida, ettevõte peab olema monopoolses seisundis ning ettevõttes peab olema võimalikult palju töötajaid. Kas arvasite ära, kellest jutt käib?" ütles Lehis. Ka tõi ta välja, et tõenäoliselt oleks edetabeli tipus Eesti riik ise, sest praeguse eelnõu kohaselt hakkavad infot edastama ka omavalitsuste ja riigi asutused.

"Kui esmapilgul võib kavandatav seadusemuudatus tunduda lihtsalt mõttetu asendustegevus, siis pärast asja süvenemist ja kõikide ohtude hindamist julgeksin ma väita, et see eelnõu praegusel kujul on Eesti majandusele otseselt kahjulik ja lausa ohtlik," lisas ta.