Esindusorganisatsioonid märgivad kirjas, et muusikavaldkond on koroonaviiruse leviku tõkestamismeetmetega kaasneva majandussurutisekriisi tõttu jäänud tugeva surve alla, sest sektori majanduslik püsimajäämine sõltub peaasjalikult kontserditegevusest.
Ehkki suvel hakkas muusikavaldkond liikuma tasapisi taastumise suunas ning piletimüügi langus vähenes kevadiselt 95 protsendi tasemelt aastavõrdluses ligikaudu 50 protsendile, on kultuuriürituste piletimüük sisehooaja saabumisega hakanud taas langema.
Septembri kahe esimese nädala kultuuriürituste pääsmetest teenitud tulud on muusikavalla esindajate sõnul mullusega võrreldes vähenenud enam kui 60 protsenti.
Hoolimata COVID-19 viirusest tingitud piirangute kestvusest, peab Eesti muusikavaldkond selle esindajate hinnangul kriisi vältel hakkama saama ebasoodsamates tingimustes kui on mujal Euroopas, mis ühelt poolt pärsib praeguse muusikaelu püsimajäämist, aga ka selle taastumist pärast kriisi lõppu.
Mõneti on nõrgem positsioon tingitud riigi muusikaturu väiksusest, olulist rolli selle puhul mängib aga ka 2008. aastal langetatud otsus tõsta Eestis kontserdipiletite käibemaksumäära 5 protsendilt 20 protsendile, samal ajal kui Euroopas keskmiselt jääb kontserdipiletite käibemaksumäär 10 protsendi piiresse,
seisab kirjas.
Lähiriikidest, millega geograafilise läheduse tõttu kõige enam konkureeritakse, kehtib Lätis kontserdipiletitele käibemaksumäär 0 protsenti, Soomes 10 protsenti.
Senine kõrge käibemaksumäär Eestis on esindusorganisatsioonide vaates olnud kahjulik kolmest perspektiivist: takistades muusikaettevõtete konkurentsivõimelisust ja elujõulisust, vähendades mitmekülgse muusikaelu arengut ja kättesaadavust ning soodustades rahvusvahelise kontserdikorralduse kolimist Eestist lähiturgudele, viies sellega kaasa ka kontserdikülastusega seotud tarbimise pealt maksustatava tulu.
Näiteks tõid allakirjutanud möödunud aastal Lätis toimunud Ed Sheerani kontserdi, mis oleks nende sõnul võinud leida aset Eestis, kuid toimus soodsama maksukeskkonna tõttu naaberriigis ja kuhu müüdud 50 000 piletist osteti sama palju pääsmeid nii Lätist kui ka Eestist.
"Niisiis soodsama maksukeskkonna tõttu jõudis selle kontserdi näitel piletite ostu ja muude tehtud kulutustega seoses naaberriiki ringlusesse tõenäoliselt üle 10 miljoni euro," kirjutasid muusikavaldkonna esindajad.
Lisaks muusikaettevõtlusele aitaks käibemaksumäära vähendamine esindusorganisatsioonide hinnangul kaasa ka turismisektori taaskäivitamisele. "Kultuurisündmus on inimeste jaoks oluline põhjus reisimiseks ning motiveerib kasutama turismi- ja muid teenuseid ehk kultuuril on otsene roll majanduse käivitamisel," leidsid nad.
Kirja allkirjastasid Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev Rattus, Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill, Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema, Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Kirke Karja, Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva, Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees Villu Veski, Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja ja Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt.
Muusikavaldkonna ettepanekut toetab ka Eesti Etendusasutuste Liit.
