Nestori sõnul saavad praegu valmimisjärgus riigieelarve lisaeelarve kõige selgemates eesmärkideks olema suure tõenäosusega kaitsekulutuste tõus ja sõjapõgenike abistamisega seotud kulude katmine.
"Mis puudutab teisi võimalikke meetmeid, siis usutavasti jätkub ajutiselt kehtestatud energiahindade kompensatsioonimehhanismi rahastamine, ent selle maht saab olema suurusjärgu võrra väiksem," ütles Nestor BNS-ile lisaeelarve üle spekuleerides.
Muude suuremate eelarvekulude tegemine ei näi hetkel tõenäoline, aga majanduse lähituleviku osas valitseb suur ebakindlus ja lõplikult ei saa välistada midagi. Üks ohukoht on näiteks toiduainehindade tõus, mis lööb eriti valusalt vaesemaid leibkondasid,
lisas ta.
Kui hinnatõus praegusega võrreldes veelgi kiirenema peaks, siis võib Nestori hinnangul vajalikuks osutuda näiteks toiduainetele ajutiselt soodsama käibemaksu kehtestamine või mõne sihitud toetuse loomine.
Mõningast muret valmistab Nestorile ka ehitussektori selle ja järgmise aasta väljavaade, sest suurte projektide järjestikune ära langemine võib olulisele majandussektorile anda tõsise löögi. "Seetõttu võiks kõige olulisemate objektide puhul töid jätkata, mis muidugi tähendab vajadust ka suurendada nende eelarvet," märkis Nestor.
