"Suuname kogu teenitud raha investeeringutesse. Euroopa Liidu finantsperiood 2014.–2020. aastaks on Eesti jaoks kõige rikkalikum. Pärast seda võib Eesti jõuda 75%-ni Euroopa Liidu keskmisest elatustasemest ja toetuste maht kahaneb järsult," ütles abilinnapea Meelis Kukk.
Linnavalitsuse strateegia on kasutada igal aastal ligemale 3,5 miljoni suurust põhitegevuse tulemit ehk raha, mis igapäevategevusest üle jääb, Euroopa Liidu toetuste omaosaluseks. Omaosalus on enamasti 15, tänavavalgustuse puhul 25%. Investeerides viie aastaga 18 miljonit eurot, saaks linn toetusfondidest 48 miljonit lisaks.
Kõige kulukam investeering on uus kesklinna sild, milleks on planeeritud 18,3 miljonit eurot. Sellest linna omaosalus oleks 2,7 miljonit. Silla projekteerimine ja ehitamine on kavandatud 2018.–2019. aastaks, mil on ametis juba 2017. aastal valitav volikogu.
Haridusasutuste uuendamiseks kavatseb linn kulutada 17,6 miljonit. Sellest ligikaudu kaheksa kulub Koidula ja Mai kooli ning viis miljonit Vanalinna põhikooli rekonstrueerimiseks.
