Pentus-Rosimannus: biometaani aktsiisimäär on konkurentsivõimeline
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi informatsiooni kohaselt on Eestis tarbimisse lubatav biometaan täiustatud põlvkonna biokütus, mille aktsiisi alammäär Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõus on 0,15 eurot gigadžauli (GJ) kohta. Seda nii mootorikütuse- kui kütteainena kasutamisel.
Ministri sõnul tuleb arvestada, et Euroopa Komisjoni eesmärk oli hõlmata kõik energiatooteid aktsiisiga maksustamisel ja seda ka siis, kui mõne energiatootel on süsinikdioksiidi heide kas null või koguni negatiivne.
"Biometaani negatiivne süsinikujalajälg on direktiivi eelnõus arvesse võetud minimaalse aktsiisimäära 0,15 eurot gigadžaulilt kujul. See on näiteks enam kui 70 korda madalam diislikütusen aktsiisimäärast. Aktsiisi alammäärasid arvestades biometaani suhteline maksueelis fossiilse metaani ees isegi suureneb," selgitas Pentus-Rosimannus.
Minister lisas, et Euroopa Liidu (EL) energiamaksustamise direktiivi muudatuste eesmärk ei ole mitte ainult arvestada keskkonnaja kliimapoliitilisi eesmärke, vaid eesmärk on laiendada kütuse- ja elektriaktsiisi maksubaasi nii uute energiatoodetega – puit, turvas, biokütused, vesinik – kui ka uute valdkondadega – merendus, lennundus, kalandus – ning minimeerida maksusoodustused ja -vabastused, eriti liikmesriikide- ja energiakandjate põhised.
"Kõike seda tehakse liikmesriikide vahelise maksukonkurentsi vähendamiseks, mis on oluliselt mõjutanud ja mõjutamas EL-i siseturgu. Komisjoni eesmärk on maksustada kõik energiatooted, välja arvatud üksikud tegevus- või valdkonnapõhised erandid. Ettepanekus ei ole mitte ühtegi energiatootepõhist maksuvabastust," märkis Pentus-Rosimannus.
MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon leiab aga, et kliimaneutraalsust ei ole võimalik saavutada, kui aktsiisiga maksustatakse ka biokütuseid. Nii on biogaasi assotsiatsioon seisukohal, et biokütuseid ei tuleks üldse maksustada ehk nende maksumäär peaks olema 0 eurot gigadžauli kohta.