Praegu on meie ettevõtjad võrreldes Euroopa Liidu väliste ettevõtjatega halvemas olukorras, kuna viimased saavad oma väikese väärtusega kaupa saata EL-i käibemaksuvabalt, kuid Eesti ettevõtja maksab sellelt käibemaksu esimesest eurost. Uuest aastast kehtib ühtne regulatsioon kõikidele ettevõtjatele," ütles rahandusminister Martin Helme pressiteate vahendusel.
Saadetiste sujuvamaks ühendusevälisest riigist tellijani toimetamiseks kehtestatakse erikord sellise kauba impordilt käibemaksu deklareerimiseks ja tasumiseks.
Selleks, et inimene ei peaks sellise saadetise kohta esitama tollideklaratsiooni ja tasuma tollile käibemaksu, saavad kauba müüjad võimaluse rakendada erikorda, kogudes ostjalt paki eest tasumisel ka käibemaks ning deklareerides selle kuupõhiselt maksuhaldurile. Selline kord kehtib kuni 150 eurot maksvate saadetiste puhul. Kallimate saadetiste puhul tuleb teha tollideklaratsioon.
Juhul kui ettevõtja ei soovi seda võimalust kasutada, on ostjal võimalik tasuda käibemaks näiteks postioperaatorile või kullerfirmale, kes kauba saaja eest deklareerib ja tasub käibemaksu maksuhaldurile.
Hinnanguliselt on muudatuse mõju 2021. aastal 13 miljonit eurot, 2022. aastal 15 miljonit eurot ja 2023. aastal 16 miljonit eurot, mille võrra käibemaksutulu suureneb. Mõjuhinnangu aluseks on postisaadetiste käibe prognoos, mis on vahemikus 67–79 miljonit eurot aastas.
Eelnõuga muudetakse ka EL-siseselt saadetavate postipakkide maksustamise korda. EL-siseselt kaugmüügi maksustamisreeglid ühtlustatakse ja kaotatakse liikmesriikides kehtivad kaugmüügi piirmäärad. Kehtestatakse kaugmüügi üldine piirmäär 10 000 eurot. Eesmärgiks on rahandusministeeriumi sõnul, et ettevõtjad oleksid võrdselt koheldud ja käibemaks laekuks tarbimisliikmesriigile.
Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused ja see peaks kava kohaselt jõustuma 2021. aasta 1. jaanuaril.
