"Ilmselged vastuolud põhiseadusega on praeguseks kõrvaldatud ning oluliselt on parandatud mõjuanalüüsi," vahendas presidendi kantselei enda pressiteates president Ilvese sõnu. Samas möönis Ilves, et see, kas kavandatavate abinõude toel käibemaksu laekumine paraneb või mitte, saab selgeks alles tulevikus. Küll aga on oluline, et muudetud seaduses ausate ettevõtjate kaitseks ette nähtud paindlikke üleminekureegleid ka tegelikkuses rakendataks.
"Muret teeb kohatine põhjuseta kahtlustav ja üleolev suhtumine ettevõtjatesse. Inimesi, kes loovad töökohti, toodavad vajalikke kaupu ja pakuvad teenuseid ning maksavad ausalt makse, muutes sellega kogu Eestit jõukamaks, tuleb julgustada ja tunnustada," lisas riigipea.
"Aruandlus- ja deklareerimiskohustused on vaja tervikuna üle vaadata ning muuta ettevõtjaile langev bürokraatlike kohustuste koorem kergemaks," rõhutas president Ilves. "Pole õige kohustada esitama korduvalt ühtesid ja samu andmeid ning üldse ei tohi koguda andmeid, mida riigil tegelikult tarvis pole. Eesti teadmiste ja kogemuste varal on ettevõtjate halduskoormuse kahandamine kindlasti võimalik."
Lisaks on oluline, et tundlikke andmeid sisaldavad andmekogud on enne kasutuselevõtmist läbinud sõltumatu auditi ja testid ning toimib korralik sisekontrollisüsteem, mis maandab andmebaasi kasutajatest lähtuvad riskid.
Seaduse eesmärk on vähendada käibe varjamise võimalusi, parandada konkurentsitingimusi ning suurendada maksulaekumist läbi käibemaksuseaduse rikkumistega tekitatud kahju vähendamise. Eelnõu annab võimaluse kuni 2016. aasta 20. jaanuarini esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite lõikes. Loobutud on raamatupidamise seaduse muutmisest. Ettevõtjate ettepanekul lisati eelnõusse võimalus taotleda uuele süsteemile üleminekuks pikendust kuni tuleva aasta 20. juunini.
Olulisemate muudatustena seaduses võib veel välja tuua, et käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata andmeid, millele laieneb seaduse alusel reservatsioonita kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus.
Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood.
Füüsilisele isikule, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, väljastatud arveid lisal ei kajastata. Seega jaekaubanduses ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal isikustamata müüki. Näiteks kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata.
Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20-protsendilise ja 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud erikorras esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi.
