Täpsemalt eelnõu kehtestab käibemaksumääraga maksustatavate kaupade ja teenuste eest juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale või riigi-, valla- või linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed.
Seda juhul, kui arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi. Piiratud maksukohustuslane käibedeklaratsiooni lisa ei esita.
Antud eelnõu on eelnevalt olulisel määral ühiskonnas vastukaja saanud ja peamiselt ettevõtjate esindajad on selle suhtes kriitilised olnud. "Lätis see tulemust andnud ei ole, kõik määrivad paberit, aga tulemus on null," ütles vandeadvokaat Vahur Kivistik EVEA ettevõtlusfoorumil. Juristide Liidu hinnangul võib uus kord ohtu seada neile seadusega kohustuseks pandud konfidentsiaalsusnõude.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole käibemaksuseaduse muudatus, millega peab käibedeklaratsiooni lisas ära tooma suuremate kui 1000-euroste arvete tehingu vastaspoole, ettevõtjatele liigselt koormav.
Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmi hinnangul võiks tehingupartnerite info esitamine tagada riigile vähemalt 30 miljoni euro ulatuses täiendavat käibemaksulaekumist aastas.
