"Meie hinnangul oleks mõistlik, et käibemaksuerisust ei puudutataks," ütles Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa BNS-ile. "Turism on väga tundlik ala ja me ei saa unustada, et kaks kolmandiku Eesti turismi sissetulekutest tuleb tegelikult ekspordist. Ja ekspordile kehtib meil 0-protsendiline käibemaks."
Majutussektoris kindlasti ei ole võimalik maksumäärasid muuta enne 2017. aastat, ütles Eesti Turismifirmade Liidu president Külli Karing BNS-ile. Kuivõrd tema sõnul on järgmise aasta turismihooaeg juba suures mahus välja müüdud, võib tekkida ettevõtetel õigustatud ootuse rikkumise küsimus.
Loodmaa sõnul on hotellideliit ja hotellipidajad kindlalt kaubandus-tööstuskoja idee vastu tõsta majutusasutuste käibemaksu 2 protsendipunkti iga-aastaselt alates 2017. aastast. "Selle vähkkasvaja külvamine ei ole kasulik ei majutusettevõtete pidajatele, ei ole jätkusuutlik Eesti turismisektori jaoks ja mõjub pikas perspektiivis laastavalt turistide arvule."
Temaga nõustus Karing, kelle hinnangul see samuti kindlasti ei sobi. "See viiks meid niikuinii sinna samasse kohta, kuhu me ei taha jõuda."
Karingi sõnul oleks kuni 3 protsendipunkti suurune käibemaksumäära tõus kõige väiksema negatiivse mõjuga. "Sellest tulenev konkurentsivõime kadu oleks väikseim ja see oleks halbadest valikutes vähim halb." Ka Loodmaa hinnangul võiks seda kaaluda.
Uus koalitsioon on plaaninud 2017. aastal tõsta majutusasutuste käibemaksumäära seniselt 9 protsendilt 20 protsendile. Sellest sammust oodatakse riigikassasse arvutuslikult 23-26 miljonit eurot lisatulu aastas.
Muudatus on pälvinud kriitikat nii avalikuses kui ka koalitsioonipartnerite vahel. Selle läbiviimiseks on valitsuse hinnangul vajalik ennetav ja kaasnev mainekampaania ning läbi EAS tugimeetmed väikeettevõtetele ja maapiirkondades mahus vähemalt 1 miljon eurot kas läbi EAS-i või riigieelarvest, maaturismi kampaaniaks.
