Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis pressiteates, et eelnõuga kaotatakse maksuvabastus väljastpoolt Euroopa Liitu (EL), näiteks Hiinast, imporditud väikese väärtusega kaupadele.
Muudatus toob kauba müüjatele ja tellijatele vajaduse jälgida kehtestatavaid reegleid, et täita käibemaksu tasumisega seotud uusi reegleid,
ütles Kokk.
Ta lisas, et kuni 150 euro väärtusega saadetised maksustatakse kas impordi hetkel või erikorra alusel.
"Kui ettevõtjast kauba võõrandaja on valinud erikorra rakendamise, siis kauba tellimuse eest tasumisel tasub tellija ka kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu, mille kauba müüja deklareerib kuupõhiselt maksuhaldurile," ütles Kokk.
Rahanduskomisjoni liige Andres Sutt märkis, et eelnõus lihtsustatakse ka nende väikeettevõtete äritegevust, kes müüvad oma tooteid EL-i sees interneti teel. Kuni 10 000 euroni on ka piiriülene müük maksustav Eesti siseriikliku käibena.
"Seda summat ületava osa deklareerimiseks ei pea ettevõtja enam registreerima end lõpptarbija asukohariigis maksukohustuslasena, vaid kõik vajalikud toimingud saab teha maksu- ja tolliameti e-portaali kaudu," ütles Sutt.
"Ühtsete EL-i üleste reeglite kehtestamine muudab e-kaubanduse lihtsamaks ja läbipaistvamaks, maksukogumise õiglasemaks ning soodustab e-kaubanduse kasvu," lisas ta.
Eelnõuga kehtestatakse kaugmüügile ehk kauba müügile teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale EL-i ülene maksukohustuse künnis 10 000 eurot kalendriaastas. See tähendab, et 10 000 euro ületamisel tuleb teise liikmesriigi ettevõtjal tasuda kaugmüügilt käibemaks kauba saaja riigis.
Kehtiva korra kohaselt kehtestab iga liikmesriik piirmäära ning riigiti on piirmäärad erinevad – enamusel, sealhulgas Eestil on see 35 000 eurot.
Tolliseaduse muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamine. Tolli õigus saada andmeid riigi andmekogudest ja ettevõtjatelt on sätestatud tolliseaduse paragrahvides erinevalt, mis võib kaasa tuua normide tõlgendusprobleemid. Seetõttu on sõnastuse ühtlustamine vajalik.
Esimene lugemine toimub 30. septembril.
