„Avansiline tulumaks suurendab pankade panust riigi maksutuludesse. Rahandusministeerium kaalus põhjalikult erinevaid maksustamise variante. Valitud lahendust eelistasime, kuna see muudab pankadelt laekuva maksutulu stabiilsemaks, sobib pangandussektori äriloogikaga ning võtab arvesse ka finantsstabiilsuse tagamise vajadust,“ ütles rahandusminister Sven Sester.
Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud. Pangaliidu ettepanekul maksab krediidiasutus alates 2018. aastast eelmises kvartalis teenitud kasumilt tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti.
Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist makset arvesse võtta. Maksustatakse üksnes äriühinguid, kellel on kasum.
Finantsasutuste maksustamisel kaalus Rahandusministeerium teiste riikide kogemusi arvestades erinevaid võimalusi ning pidas korduvalt nõu ka Pangaliiduga. Arutelude käigus leiti, et kasumi avansilise maksustamise korral on võimalikud kaasnevad riskid kõige väiksemad.
Muudatuse mõju eelarvelaekumistele sõltub krediidiasutuste dividendimäära maksmise otsustest koosmõjus samaaegselt rakendatava regulaarselt jaotatud kasumi maksustamise süsteemiga. Netomõju eelarvele jääb seetõttu umbkaudu 20-30 miljoni euro vahemikku aastas.
Praegu on krediidiasutuse tegevusluba üheksal Eesti äriühingul ning seitsmel välisriigi filiaalil.
