Edelaraudtee palgatud audiitorite hinnangul saab ettevõte viis miljonit eurot kahju, sest riik otsustas lõpetada reisijateveolepingu nendega aasta enne tähtaega. Teatavasti hakkavad uuel aastal liikuma kõikjal Eesti rööbastel uhiuued diisel- ja elektrirongid. Esimesed võtavad üle Edelaraudtee liinid, kuid nendega hakkab reisijaid vedama riigifirma Elektriraudtee.
«Edelaraudtee kahju seoses lepingu varasema lõpetamisega on 4 975 507 eurot. Kahju suuruse on arvutanud rahvusvaheline auditeerimisettevõte. Kahju lõplik suurus võib muutuda ja sõltub paljudest asjaoludest, muu hulgas Majandusministeeriumi edasisest tegevusest,» ütles Edelaraudtee pressiesindaja Kersti Gorstov Postimehele.
Edelaraudtee kaitseb oma huve ka kohtus kahe hagiga. «Vaidlus Majandusministeeriumiga on kohtus 2013. aasta aprillist. Edelaraudtee pöördus kohtu poole, et saada erapooletut hinnangut, kas riik on käitunud Elektriraudteega ilma konkurssi korraldamata otselepingut sõlmides õiguspäraselt või mitte,» märkis Gorstov.
Ta lisas, et ettevõtte hinnangul on konkursita otselepingu sõlmimine ilmses vastuolus nii Eesti kui ka Euroopa Liidu raudteevaldkonda ning konkurentsi- ja riigihankeõigust reguleerivate õigusaktidega.
«Paralleelselt toimub kaks menetlust – mõlemal juhul on algatajaks Edelaraudtee. Esimene menetlus algatati aprillis ja puudutab Edelaraudtee ning riigi vahel sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Teine menetlus algatati juulis ja puudutab riigi ja Elektriraudtee vahel tänavu juulis sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise lepingu vaidlustamist,» kommenteeris Gorstov.
Majandusministeerium teatas Postimehele, et nad ei kommenteeri pooleliolevaid kohtuasju. Ministeeriumi pressiesindaja Martin Miido märkis, et Edelaraudtee on kohtusse pöördunud kolmel korral. Miido keeldus täpsustamast, millised on nõuded, mida Edelaraudtee kohtus nõuab.
«Avaliku teenindamise lepingust tulenevalt on Majandusministeerium valmis hüvitama lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega teisele poolele kaasneva otsese kahju ja praegu käivad ka kohtuvälised kahepoolsed konsultatsioonid selliste kahjude kindlaksmääramiseks,» ütles Miido.
Postimeest konsulteerinud allika sõnul on aga pigem käimas keeruline juriidiline pingpong ministeeriumi ja Marcel Vichmannile kuuluva Edelaraudtee palgatud advokaatide vahel, mistõttu on ka raske hinnata, kui suureks võib kujuneda valuraha, mida riik peab Vichmanni firmale tasuma.
Väidetavasti oli ministeeriumi esmane pakkumine suurusjärgus umbes 100 000 eurot. Seda põhjusel, et Edelaraudtee on aastaid näidanud kahjumit. Edelaraudtee kahjum oli viimase avaliku majandusaasta aruande järgi 2012. aastal 1,7 miljonit eurot, sarnane oli majandustulemus ka aasta varem.
Edelaraudtee vedas 2012. aastal ligi kaks miljonit reisijat, kasvades aastaga seitse protsenti. Ettevõtte müügitulu oli koos riigi dotatsiooniga 19 miljonit, ärikasum 262 000 eurot. Aasta varem oli ettevõte ärikahjumiks näidanud 900 000 eurot.