09.11.2011 Kolmapäev

Kas tõesti Nullum crimen sine lege - seaduseta ei ole karistust?

Taivo RuusTaivo Ruus,
partner/vandeadvokaat
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on 06.10.2011 teinud tähelepanuväärse otsuse George Sorose kaebuses Prantsusmaa vastu, mis käsitleb kriminaalvastutust aktsiate sisetehingute eest.

Väärtpaberiturul tehinguid tehes peab olema eriti ettevaatlik

Kuigi otsus on langetatud konkreetses kohtuasjas, on selles sisalduvad võrdlemisi jahmatamapanevad lõppjäreldused olulised kõikidele turul tegutsevatele investoritele. Viidatud lahendist võib kujuneda põhistav argument ka Eestis toimuvate ja seni lõplikult lahendamata turumanipulatsiooniga seonduvatele kohtuvaidlustele.

George Soros tunnistati Prantsusmaa kohtutes süüdi ühe panga aktsiate sisetehingutes. Kuigi Soros lükkas tagasi pankuri pakutava konkreetse tehingu, ostis ta nädal peale vestlust ikkagi pakutud panga aktsiaid, mille hiljem kasumlikult maha müüs.

Kaebuses EIKile leidis Soros, et tema süüdi mõistmisega rikuti konventsiooni artiklit 7 (nullum crimen sine lege), sest Prantsusmaa seadused ei olnud sisetehingu mõiste määratlemisel selged. Selgusetus esines nn esimese ja teise ringi sisetehingute aspektis. Soros ei olnud seotud pangaga, mille aktsiate suhtes sisetehingut tehti, vaid kuulus teise ringi.

EIK jättis Sorose kaebuse rahuldamata, leides otsuses, et vaidlustatud norm oli piisava selgusega avatud. Õigusnormi õigusselgust ei välista kohtu arvates see, kui isik peab sellest arusaamiseks kasutama professionaalset nõustamist.

EIK möönis, et kuna Soros oli „esimene“ teise ringi isik, kelle suhtes vastavat õigusnormi kohaldati, ei saanud ta juhinduda varasemast kohtupraktikast. Samas olid Prantsusmaa esimese astme kohtud lahendanud analoogilisi kriminaalasju sisetehingute osas isikute vastu, kes olid esimese ringis, st töötasid konkreetses ettevõttes, mille suhtes toimepandud sisetehingutes neid kahtlustati. Sorosele pidi olema ette nähtav, et pärast vestlust pankuriga oli panga aktsiate ostmine riskantne sisetehingu etteheite aspektist.

Tähelepanuväärne viidatud otsuses on EIK täiesti uudne seisukoht, et kuivõrd asjas puudus varasem kohtupraktika, siis oleks Soros pidanud tegutsema eriti ettevaatlikult ja mõistlikult.

Tehinguid tehes peab olema ettevaatlik ka Eestis

Eestis on prokuratuur ja Finantsinspektsioon alustanud turumanipulatsiooni süüdistusega kuriteo- ja väärteomenetlust vähemalt kahel korral. Asjade lahendamise teeb keeruliseks tõsiasi, et kuni 03.04.2011 kehtinud väärpaberituru seaduse § 18815 sätestatud turumanipulatsiooni reeglistik oli kõike muud kui selge. Nii sisaldub selles paragrahvis lg 3 seni norm, mille kohaselt turumanipulatsiooni iseloomuga käitumise tunnuste ja turumanipulatsiooni tuvastamisel arvestatavate asjaolude näidisloetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega. Kahjuks ei ole tänaseni sellist näidisloetelu kehtestatud.

Õnneks on õigusselguse saavutamisele kaasa aidanud seaduseandja ise ning alates 03.04.2011 jõustunud väärtpaberituru seaduse muudatustega on turumanipulatsiooni kirjeldusi oluliselt täiendatud.

Samas ei pruugi see asjaolu tuua kaasa kergendust enne seaduse täiendamist kohtu alla antud isikutele, sest täpselt samuti juhtus Prantsusmaal Sorose juhtumi alustamise järel. Kuigi Prantsusmaal muudeti vaieldavat normi selgemaks, ei tulenenud EIK-i arvates sellest asjaolust siiski varasema normi õigusselgusetus.

Lahendi pretsedendi tähtsus

On üsna ilmne, et Eesti süüdistuse pool, s.t riik, saab viidatud EIK lahendile tuginedes oluliselt lisaargumente. Arvestades aga seda, et Sorose kaebuse lahendamisel jagunesid kohtunike hääled 4/3 ning et eriarvamusele jäänud kohtunikud kirjutasid otsusele põhjaliku eriarvamuse, võib eeldada, et asi tuleb veel kord arutamisele EIK suurkojas.

Seni oleme sunnitud manitsema kõiki väärtpaberiturul tegutsevaid isikuid erilisele ettevaatusele. Kahtluse korral on kindlasti mõistlik küsida arvamust professionaalselt õigusnõustajalt. Arvestades varasema kohtupraktika puudumist on aga ka õigusnõustajatel oma arvamust keeruline anda, sest ka neil ei ole eriti millelegi ühesele tugineda. Niisiis on kõikide selliste, võimalikku rikkumist ja sellele järgneda võivat vastutust puudutavate, küsimuste vastus lihtne – vähimagi kahtluse korral tuleb tehing jätta tegemata.

Taivo Ruus,
partner/vandeadvokaat
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo 


Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis

 

 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255