- kui tööandja kasutab kaamerat inimeste või vara kaitseks, on vajalik asjakohane tähistus ning teavitus;
- kui tööandja kasutab kaamerat töökorralduse jälgimiseks või ka tööaja kontrollimiseks, ei saa seda teha ilma filmimise vajaduse ja põhjenduse sisse kirjutamiseta kas töölepingusse või töökorralduse reeglitesse.
Kui aga on ilmtingimata vaja kaamerat kasutada, peaks tegema protsessi töötaja jaoks võimalikult diskreetseks ja minimaalseks. Võib endalt enne näiteks küsida, kas tööpingi taga on vaja salvestada töötaja nägu lähivaates või piisab tegevusest tööpingil? Kas piletimüüja nägu on asjasse puutuv, kui tarvilik on jälgida piletite müüki? Mistahes valdkonnas ja eesmärgil filmimisel ei saa rohkem jälgida, kui ainult n–ö seda kohta, kus on toimumas konkreetne toiming.
Kokkuvõttes, kui pole just tegemist kullakaevandusega, leidub ehk mõni teine ja parem töötajate kontrollimist võimaldav meede, mis ei riiva inimese privaatsust ja eneseväärikust. Ja oluline on meeles pidada, et kindlasti ei tohi kaamerat paigaldada mitte kunagi hügieeniruumidesse.
Vastutus info kasutamisel
Salvestatud info jagamisel peab kinni pidama põhimõttest- infot saavad kasutada ainult need, kellel on tööülesannete täitmiseks seda vaja ning töökorralduse eeskirjades peab olema ära kirjeldatud, millisel puhul ja kes saavad infot kasutada. Samuti ei tohi info jõuda internetti või saada muul moel kättesaadavaks väljaspool ettevõtet, välja arvatud juhtudel, kui on vaja anda salvestis õiguskaitseorganitele süüteo uurimise jaoks. Lisaks peab tööandja vastutama, et kaameratesse ei saa sisse häkkida ja et need oleks turvaliselt käideldud.Põhjalikumalt saab ülevaate teemakäsitlusest Andmekaitse Inspektsiooni juhenditest: